Nõnda algas täna üks kirjake, mis oli potsatanud mu üürikorteri postkasti. Selles kirjas leidus hüpermega uuema tehnoloogia saavutus, Eurokalkulaator. Mitte keegi teine ei suudaks sellist tehnoloogilist saavutust nõnda laialdaselt turustada, kui Eesti Vabariigi Rahandusministeerium. Kui mitu miljonit läks maksma taaskordne kasutu agrebuutika, mis ilmselt mõne nädala möödudes leiab tee lauasahtli, halvemal juhul prügikasti, valesse konteinerisse. Sest Eesti riik on nagu meie prügipoliitika, asjad tuleb sorteerida, et siis tuleks suur prügiauto mis tõmbaks kõik sodi taas ühte suurde kasti ja suruks kokku. Ehk ühesõnaga, sorteerime me palju me tahame seda prügi, kõik jõuab ikka ühte ja samasse prügilasse ja kuhja. Sama on Euroga. Eesti pank kinnitas kursiks 15.6466 Krooni ühe Euro kohta. See on arulage, sest tänaseks päevaks on Euro kurss langenud juba 15,6455. Aga tõeline küsimus seisneb selles, kui Euro ei suuda taluda väikseid muutusi, kuidas annab see mele stabiilsuse. Eesti riik on hämmastav, majanduskasv on peatunud, kõik räägivad MASU-st, ometigi kulud ja tulud kasvavad. Kuidas on see võimalik. Hinnatõusud on pidurdamatud. Ausa hinnastamise lepe on kõigest JOKK kontrakt. Meile valetatakse silma, suhu ja kurat teab kuhu veel. Hinnad tõusid pärast selle sildi külgekleepimist veelgi, 4% oli vist üldine protsent. Euro hinda ei tõsta, see tähendab, et tõstame enne. Ja mitte vähe. Nimelt masuajal on hinand enam tõusnud kui majandusbuumi/kinnisvarabuumi ajal. Ja see on täiesti ebaloogiline. Ja veel üks küsimus, kudais on suutnud Norra ja Rootsi enda valuutaga elada ära nõnda, et meie riigist soovitakse minna elama sinna? Kas tõesti on põhjuseks meie riigi väike toodang, töökohtade vähesus? Nimelt näitas töötuse tase kõigest paar kuud tagasi hullumeelseid numbreid, 100 000 töötut. Ja nüüdseks on see number ligi 30 000 võrra vähenenud. Kuhu kadusid kõik need töötud? Rahvale näidatakse ilusaid numbreid, kuid ühe enam reklaamitakse erinevad toiduabi vahendeid elatuspiirist allpool elavatele peredele/inimestele. Kõik see sunnib minu kui tõelise skeptiku mõtlema, et tegelikult on asjad hullemini, kuid keegi paneb selle valuutamuutusega päris kenad kopikad oma tasku, mis muul põhjusel aetakse taga seda saatanat nimega Euro.
(See tekst on veel poolik)
esmaspäev, 15. november 2010
esmaspäev, 11. oktoober 2010
1 igavesti huvitav ja pikk kuu (osa 1)
Igastahes, tervitusi siitpoolt helesiniseid pilvi. Või on seee hoopis CO2, mis mu pea on ringi käima ajanud ja rohelisi mehikesi nägema sundinud?
Igastahes, ma olen arusaamatult kaua rahva häält eiranud ja siia mitte midagi kirjutanud. Kus on kord? Kus on õigus? Kus on sõnavabadus? Siin ta ongi, kössitab vaikselt nurgas ja ei julge iitsatadagi, sest Rohelised mehikesed on oma vasaratega tambivad surnuks iga sõna, mis vähegi neile ei meeldi. Et asi ikka selge kui seebivesi oleks ütleme, et jutt siis Keskkomparteist ehk Keskerakonnast. Ma ei imestaks, kui isegi minu blogikeses olev tekst varsti tsensuuritakse ja mind vangikongi visatakse.
Tegelikult ilmselt nii ikka ei lähe, ma loodan vähemalt. :)
Isegi Agu Sihvka alustas oma jutustusi päris algusest, seega pean seda ka mina tegema. Nagu teate oli viimane post 31 aug. Järgmisel päeval algas taas kõigi haridust nõudvate noorte lust ja lillepidu, KOOL. Seadsin minagi oma sammud tundmatusse. Kuna täiesti tavalisel KHK moodusel ei olnud mina leidnud kuhu ma selles vanas mõisahoones minama peaksin, siis astusin sisse peauksest ja otsisin endast targemaid. Hetkejuhul siis seina, kus seisaks minu nimi, kuldsete ääristega ja punase värviga. Pettumisega avastasin, et taaskord oli mu nimi kõigest valgele paberile ja musta tindiga trükitud. Egas midagi, ei teata milline toredus ma kõigile koolidele olen :D
tavlil olev kiri andis mõista, et tuleb liikuda üles, 3-dale korrusele ja leida klass. Mingi number see oli ja igastahes korraliku koolipoisina seisin seal ja ootasin siis kamraade.
Esimene kiire pilk teistest uksetaga ootavatest bemmivendadest oli ennatlik. kuigi algul tundus, et ega palju ei muutu seoses vanusega ja kooliga. Ikka ja jälle satun kokku inimestega, kellel pole mõttes muud kui kuidas oma (meeselund) mõne autoga suurendada. Õnneks selgus, et polegi hullu, lisaks kõigele tegi ka väga väike osa neist suitsu, mis taaskord andis lootust, et asi edeneb oodatust paremini.
Klassis istudes ja ülejäänusi oodates taidles ühel hetkel sisse üks noormees, kes valis istumiskohaks laua minu selja taga. Mehe nimeks siis Mario ja tuli Tartust. Ohoo, endisest kodukesest :D Noh, ega esimesel korral ei jõudnudki. Saabus õpetaja Urve.. Noh, midagi väga drastilist ma teada ei saanudki, tehti kiire ülevaade ja uuriti kes kohal. Sai isegi korra tarka inimest mängitud ja ühe esimese nime peale nimekirjas öeldud, et seda meest ei tulegi :D Aga kõik see oli nii mööduv nähtus, et nüüdseks, kuu hiljem, on see suht ununenud.
Rohkem on meeles see, kudias ootasime esimesse tundi. Ühika ette tekkis üks ring, kes siis sai lähemalt tutvust tehtud ja elulugusi vestetud. Tuli välja, et täitsa mõnus ja meeldiv seltskond on kokku juhtunud ja koostöö ning seltsielu ei saa igavad olema. :)
Teades minu omadusi koolis käia kartsin, et asi saab igav olema, mis tähendab palju puudutud tunde, kuid ei. Õppekorraldus on selline, et 45 min tundi, siis 5 min pausi ja siis uuesti 45 min tundi, kokku on see 1 tund. :) Lisaks pole tunnid igav kuulamine ja märkmete tegemine, vaid elavad arutelud ja huvitavad jutustused.
Mul on kuri kalhtlus, et kõike ei suuda ma sõnadega üles tähendada, aga ma üritan anda piisavalt ülevaatliku jutustuse oma toredatest juhtumitest ja koolitööst :)
noh, kaaslased on mõnusad, kuid ma kardan, et siia ei suuda ma kõike ära mahutada. Nii ammu pole kirjutanud, et kirjakäsi on pisut nõder ja vajab soojendust. :) Järgmisel korral üritan kaaslastega seonduvaid teemasi rohkem kirjutada.
Mõned värvikamad tunnid.
Füüsika. Oi, üks kõige muhedamaid tunde, mis mul olnud on. Juba hommikul tundi minek oli erutav. (Mite imelikus mõttes muidugi, lihtsalt) Õpetaja ei pea oskama vaid valemeid ja konspekte anda vaid kuidagi ka päriseluga seostama erinevaid tegevusi, valemeid ja lahendeid. Eriti see õpetaja. Ma pole vist varem üheski tunnis naernud ja nõnda vabalt end tundnud kui selles tunnis. Õppimine oli lausa õnn. Kahjuks on nüüdseks see õppeaine läbi saanud. Mainin igaks juhuks, et tegemist oli pneumaatikaga. Mitte päris otseselt füüsika nagu põhi- ja keskkoolis.
Mootori algõpe või lihtsalt mootor. See tund on nõnda elav arutelu, et lausa sõõm on seal käija, kuigi jah, omajagu tuleb meelde jätta, siis kõik see meeldiv õhkkond toob tagasi soovi õppida, mitte nagu Tartus, kus tund oli needus, millest tuli kiirelt pääseda.
Kuigi tartus olid tunnid sageli vaid 1 või 2-ni ja siin on tunnid kella 15.45-ni ja hommikuti ärkan kell 6 siis kooliskäimine on meeldiv ja mõnus tegevus.
Mis siis veel siia võiks kiirelt lisada?
Muidugi see, et hämmastaval kombel suudeti mind nii ära võluda, et polegi enam vaba mees vabal maal vaid ketikutsu. Aga see on hea, lausa vapustavalt hea. Ma pole olnud nii rõõmus kui olen koos temaga. Minu, Evelin, kallike on niivõrd hea, et nüüd võin viimaks mõelda täie tõsidusega, et millega keegi minusugune teenis ära ingli puudutuse.
Ja kes kahtleb selles, et ma pole Evelinile truu võib oma suu kinni õmmelda. Ma pole kunagi petnud kedagi. Õigemini, keda mul petta oligi, kui ma pole kellegiga koos olnud ligi 8kuud. Minu meeldiv ex lõhkus kõik selles, mis mina olin, aga see oli mõnes mõttes hea, sest Evelin võitis sellest parema minu. Julgema, suhtlusaltima, rõõmsama ja mis kõige tähtsam tugevama.
Oh jummel, hetkel kõik. Nüüd tuleb võtta üks klaas veini ja telekat veidi tjüünida.
Lisame siis, et see post läheb Välgupoistele. (Kokukast kirjutan hiljem)
Eriline pühendus Evelinile, lootuskiirele ka tumedamail hetkedel.
________________
"The public is wonderfully tolerant. It forgives everything except genius."
Oscar Wilde
Igastahes, ma olen arusaamatult kaua rahva häält eiranud ja siia mitte midagi kirjutanud. Kus on kord? Kus on õigus? Kus on sõnavabadus? Siin ta ongi, kössitab vaikselt nurgas ja ei julge iitsatadagi, sest Rohelised mehikesed on oma vasaratega tambivad surnuks iga sõna, mis vähegi neile ei meeldi. Et asi ikka selge kui seebivesi oleks ütleme, et jutt siis Keskkomparteist ehk Keskerakonnast. Ma ei imestaks, kui isegi minu blogikeses olev tekst varsti tsensuuritakse ja mind vangikongi visatakse.
Tegelikult ilmselt nii ikka ei lähe, ma loodan vähemalt. :)
Isegi Agu Sihvka alustas oma jutustusi päris algusest, seega pean seda ka mina tegema. Nagu teate oli viimane post 31 aug. Järgmisel päeval algas taas kõigi haridust nõudvate noorte lust ja lillepidu, KOOL. Seadsin minagi oma sammud tundmatusse. Kuna täiesti tavalisel KHK moodusel ei olnud mina leidnud kuhu ma selles vanas mõisahoones minama peaksin, siis astusin sisse peauksest ja otsisin endast targemaid. Hetkejuhul siis seina, kus seisaks minu nimi, kuldsete ääristega ja punase värviga. Pettumisega avastasin, et taaskord oli mu nimi kõigest valgele paberile ja musta tindiga trükitud. Egas midagi, ei teata milline toredus ma kõigile koolidele olen :D
tavlil olev kiri andis mõista, et tuleb liikuda üles, 3-dale korrusele ja leida klass. Mingi number see oli ja igastahes korraliku koolipoisina seisin seal ja ootasin siis kamraade.
Esimene kiire pilk teistest uksetaga ootavatest bemmivendadest oli ennatlik. kuigi algul tundus, et ega palju ei muutu seoses vanusega ja kooliga. Ikka ja jälle satun kokku inimestega, kellel pole mõttes muud kui kuidas oma (meeselund) mõne autoga suurendada. Õnneks selgus, et polegi hullu, lisaks kõigele tegi ka väga väike osa neist suitsu, mis taaskord andis lootust, et asi edeneb oodatust paremini.
Klassis istudes ja ülejäänusi oodates taidles ühel hetkel sisse üks noormees, kes valis istumiskohaks laua minu selja taga. Mehe nimeks siis Mario ja tuli Tartust. Ohoo, endisest kodukesest :D Noh, ega esimesel korral ei jõudnudki. Saabus õpetaja Urve.. Noh, midagi väga drastilist ma teada ei saanudki, tehti kiire ülevaade ja uuriti kes kohal. Sai isegi korra tarka inimest mängitud ja ühe esimese nime peale nimekirjas öeldud, et seda meest ei tulegi :D Aga kõik see oli nii mööduv nähtus, et nüüdseks, kuu hiljem, on see suht ununenud.
Rohkem on meeles see, kudias ootasime esimesse tundi. Ühika ette tekkis üks ring, kes siis sai lähemalt tutvust tehtud ja elulugusi vestetud. Tuli välja, et täitsa mõnus ja meeldiv seltskond on kokku juhtunud ja koostöö ning seltsielu ei saa igavad olema. :)
Teades minu omadusi koolis käia kartsin, et asi saab igav olema, mis tähendab palju puudutud tunde, kuid ei. Õppekorraldus on selline, et 45 min tundi, siis 5 min pausi ja siis uuesti 45 min tundi, kokku on see 1 tund. :) Lisaks pole tunnid igav kuulamine ja märkmete tegemine, vaid elavad arutelud ja huvitavad jutustused.
Mul on kuri kalhtlus, et kõike ei suuda ma sõnadega üles tähendada, aga ma üritan anda piisavalt ülevaatliku jutustuse oma toredatest juhtumitest ja koolitööst :)
noh, kaaslased on mõnusad, kuid ma kardan, et siia ei suuda ma kõike ära mahutada. Nii ammu pole kirjutanud, et kirjakäsi on pisut nõder ja vajab soojendust. :) Järgmisel korral üritan kaaslastega seonduvaid teemasi rohkem kirjutada.
Mõned värvikamad tunnid.
Füüsika. Oi, üks kõige muhedamaid tunde, mis mul olnud on. Juba hommikul tundi minek oli erutav. (Mite imelikus mõttes muidugi, lihtsalt) Õpetaja ei pea oskama vaid valemeid ja konspekte anda vaid kuidagi ka päriseluga seostama erinevaid tegevusi, valemeid ja lahendeid. Eriti see õpetaja. Ma pole vist varem üheski tunnis naernud ja nõnda vabalt end tundnud kui selles tunnis. Õppimine oli lausa õnn. Kahjuks on nüüdseks see õppeaine läbi saanud. Mainin igaks juhuks, et tegemist oli pneumaatikaga. Mitte päris otseselt füüsika nagu põhi- ja keskkoolis.
Mootori algõpe või lihtsalt mootor. See tund on nõnda elav arutelu, et lausa sõõm on seal käija, kuigi jah, omajagu tuleb meelde jätta, siis kõik see meeldiv õhkkond toob tagasi soovi õppida, mitte nagu Tartus, kus tund oli needus, millest tuli kiirelt pääseda.
Kuigi tartus olid tunnid sageli vaid 1 või 2-ni ja siin on tunnid kella 15.45-ni ja hommikuti ärkan kell 6 siis kooliskäimine on meeldiv ja mõnus tegevus.
Mis siis veel siia võiks kiirelt lisada?
Muidugi see, et hämmastaval kombel suudeti mind nii ära võluda, et polegi enam vaba mees vabal maal vaid ketikutsu. Aga see on hea, lausa vapustavalt hea. Ma pole olnud nii rõõmus kui olen koos temaga. Minu, Evelin, kallike on niivõrd hea, et nüüd võin viimaks mõelda täie tõsidusega, et millega keegi minusugune teenis ära ingli puudutuse.
Ja kes kahtleb selles, et ma pole Evelinile truu võib oma suu kinni õmmelda. Ma pole kunagi petnud kedagi. Õigemini, keda mul petta oligi, kui ma pole kellegiga koos olnud ligi 8kuud. Minu meeldiv ex lõhkus kõik selles, mis mina olin, aga see oli mõnes mõttes hea, sest Evelin võitis sellest parema minu. Julgema, suhtlusaltima, rõõmsama ja mis kõige tähtsam tugevama.
Oh jummel, hetkel kõik. Nüüd tuleb võtta üks klaas veini ja telekat veidi tjüünida.
Lisame siis, et see post läheb Välgupoistele. (Kokukast kirjutan hiljem)
Eriline pühendus Evelinile, lootuskiirele ka tumedamail hetkedel.
________________
"The public is wonderfully tolerant. It forgives everything except genius."
Oscar Wilde
teisipäev, 31. august 2010
Vabariigi Kodanikud
Istun korteris ja vaatan "Vabariigi Kodanikud". Teemaks on koolide pingeread. Üldiselt suht koolidega seotud teemas seoses tuleva kooliaastaga.
Huvitav on kuulata. Teemaks on "Koolide Tase". Nüüd oli seal näidatud korraks teema, seega mainisin ära. Diskussioon on väga huvitav. Arutletakse erinevate põhjuste üle miks koole üldse reastatakse. Lisaks on teemaks tulnud ka keskkooli riigipoolne doteerimine. Et kas seda üdse tasub teha, kasulikum oleks ehk suunata kohe kutsekooli. Ühesõnaga rohkem sundida inimesi lihttööle, mitte ülikoolidesse. See muidugi lahendaks see probleeme Eesti tööjõuprobleeme. Eesti vajab rohkem tavatöölisi, mille abil saaks Eesti majanduse kontrolli alla ja tõusuteele. Ma ei väida, et me ei vaja neid kõrgelt haritud noori. Vajame, sest Eesti poliitiline maastik vajab uundust. Sama vajab ka meie äritipp.
Huvitav on kuulata, mida tavainimene arvab sellest, telefonikõne ja e-maili teel.
Ääretult lai teema, isegi mina võiksin pikalt heietada, mis ja kuidas koolis ja mis kooli puhul on oluline. Mina ei läbinud keskkooli vaid läksin kutsekooli. Nüüd astun taas kutsekooli, järgmist eriala omandama. MA tahan olla mitmekülgne, kahjuks mind huvitavad nii paljud asjad, et ma ei suuda alati jälgida kõike, mida sooviksin. Vajaksin rohkem aega ja viitsimist. Samas peaksin end muutma, ma pean olema rohkem aktiivne, mitmekülgsem, huvitatud ja motiveeritum. See on üks mu eesmärkidest nüüdsest. Ma tahan püüelda kõrgemale. Kui mitte muus, siis vähemalt riigi elu muutmises, sest väheteadev kodanik on kasutu kodanik.
Hetkel kõik, avaldan ära ja mõnel päeval ehk jätkan ideed.
Huvitav on kuulata. Teemaks on "Koolide Tase". Nüüd oli seal näidatud korraks teema, seega mainisin ära. Diskussioon on väga huvitav. Arutletakse erinevate põhjuste üle miks koole üldse reastatakse. Lisaks on teemaks tulnud ka keskkooli riigipoolne doteerimine. Et kas seda üdse tasub teha, kasulikum oleks ehk suunata kohe kutsekooli. Ühesõnaga rohkem sundida inimesi lihttööle, mitte ülikoolidesse. See muidugi lahendaks see probleeme Eesti tööjõuprobleeme. Eesti vajab rohkem tavatöölisi, mille abil saaks Eesti majanduse kontrolli alla ja tõusuteele. Ma ei väida, et me ei vaja neid kõrgelt haritud noori. Vajame, sest Eesti poliitiline maastik vajab uundust. Sama vajab ka meie äritipp.
Huvitav on kuulata, mida tavainimene arvab sellest, telefonikõne ja e-maili teel.
Ääretult lai teema, isegi mina võiksin pikalt heietada, mis ja kuidas koolis ja mis kooli puhul on oluline. Mina ei läbinud keskkooli vaid läksin kutsekooli. Nüüd astun taas kutsekooli, järgmist eriala omandama. MA tahan olla mitmekülgne, kahjuks mind huvitavad nii paljud asjad, et ma ei suuda alati jälgida kõike, mida sooviksin. Vajaksin rohkem aega ja viitsimist. Samas peaksin end muutma, ma pean olema rohkem aktiivne, mitmekülgsem, huvitatud ja motiveeritum. See on üks mu eesmärkidest nüüdsest. Ma tahan püüelda kõrgemale. Kui mitte muus, siis vähemalt riigi elu muutmises, sest väheteadev kodanik on kasutu kodanik.
Hetkel kõik, avaldan ära ja mõnel päeval ehk jätkan ideed.
kolmapäev, 25. august 2010
Üks post, mis jäi hiljaks
Istun hetkel Veskitammi Pubis. Internetivõimalus on küll olemas, kuid parooli ei teata :D (kuupäevaks on 20 august, Eesti Vabariigi taasiseseisvumispäev)
Seega istun ja ootan, et tuttav töö lõpetaks. Joon mingi Fizzi. Suht normal maitsega on. Kell on hetkel 22.00, umbes kella 1-ni pean siin olema, seega ma joon end suht seaks. Okei, tegelikult seda ei tee, kuid hea piltlik näide on ju. Igastahes, Fizz Cooler oli see vist. Varsti võtan midagi süüa ka omale. Sest kõht kisub ka tühjapoolsemaks.
Nii, räägiks siis mõnest asjast. Nagu teate, sügisel lähen Järva Kutsehariduskeskusesse Särevere õppeosakonda õppima, autotehnikuks. Seoses sellega asun elama korterisse Türi linnas. Vähemalt nii on plaan. Ja mulle meeldiks, kui ma ei pea seda muutma. Sest ema arvates võiksin siiski ühikasse taas elama minna. Aga mulle see mõte nii väga ei meeldi. Tahan korterisse, kuna siis õpin mõnda asja, mida ma ühikas eales ei õpi, kokkuhoidmist, sest ühikas võib kõike raisata nii nagu soovid, kuid korteris seda teha ei saa. Lisaks annaks korter veel ühe boonuse mulle, juhul kui viimaks jõuan endas selgusele. Kuigi hetkel näib, et pigem olen suutnud end aina rohkem segadusse ajada. Või õigemini, mul sellised huvitavad olukorrad. Tegelikult ei oskagi ma seletada. Eks ma selgitan seda ehk kunagi või jääbki see igaveseks saladuseks, mida tean vaid mina ja ehk kunagi taas mu kõige kallim.
Mis siis veel huvitavat võiks siia kirjutada. Hmm, juhtunud ehk polegi nii paljut, kuid pigem on palju tegemisi olnud. Noh väike ülevaade. Põltsus sai 2 kaske koos papsiga maha võetud ja neid tükeldatud. Siis nüüd kolmapäeval hääletasin venna juurde, kus sai pisut tõstmisega ja lõhkumisega tegeletud. Taaskord oli selleks puud siis :).
See eelnev tekst tuletabki meelde, et pean siin ära mainima 2 toredat neiut, kes mu Põltsamaalt Mäeküla poole hääletades peale võtsid. Juhuks kui need neiud siia satuvad, siis nad sõitsid Alfa Romeoga. Jään Teile võlgu. Hea, et ilmas on lahkeid inimesi.
Ja teine inimene keda pean mainima, on mu endine inglise keele õpetaja, kes mu Mäekülast Tallinna hääletades peale võttis. Õigemini, oli see Mäo möödasõidu kandis.Suured tänusoovid ka neile.
Nüüd midagi täiesti erinevat. vähemalt mõte on selline. Kuidas on kõige parem alustada? Vahest ei oska ka mina alustada.
Seega istun ja ootan, et tuttav töö lõpetaks. Joon mingi Fizzi. Suht normal maitsega on. Kell on hetkel 22.00, umbes kella 1-ni pean siin olema, seega ma joon end suht seaks. Okei, tegelikult seda ei tee, kuid hea piltlik näide on ju. Igastahes, Fizz Cooler oli see vist. Varsti võtan midagi süüa ka omale. Sest kõht kisub ka tühjapoolsemaks.
Nii, räägiks siis mõnest asjast. Nagu teate, sügisel lähen Järva Kutsehariduskeskusesse Särevere õppeosakonda õppima, autotehnikuks. Seoses sellega asun elama korterisse Türi linnas. Vähemalt nii on plaan. Ja mulle meeldiks, kui ma ei pea seda muutma. Sest ema arvates võiksin siiski ühikasse taas elama minna. Aga mulle see mõte nii väga ei meeldi. Tahan korterisse, kuna siis õpin mõnda asja, mida ma ühikas eales ei õpi, kokkuhoidmist, sest ühikas võib kõike raisata nii nagu soovid, kuid korteris seda teha ei saa. Lisaks annaks korter veel ühe boonuse mulle, juhul kui viimaks jõuan endas selgusele. Kuigi hetkel näib, et pigem olen suutnud end aina rohkem segadusse ajada. Või õigemini, mul sellised huvitavad olukorrad. Tegelikult ei oskagi ma seletada. Eks ma selgitan seda ehk kunagi või jääbki see igaveseks saladuseks, mida tean vaid mina ja ehk kunagi taas mu kõige kallim.
Mis siis veel huvitavat võiks siia kirjutada. Hmm, juhtunud ehk polegi nii paljut, kuid pigem on palju tegemisi olnud. Noh väike ülevaade. Põltsus sai 2 kaske koos papsiga maha võetud ja neid tükeldatud. Siis nüüd kolmapäeval hääletasin venna juurde, kus sai pisut tõstmisega ja lõhkumisega tegeletud. Taaskord oli selleks puud siis :).
See eelnev tekst tuletabki meelde, et pean siin ära mainima 2 toredat neiut, kes mu Põltsamaalt Mäeküla poole hääletades peale võtsid. Juhuks kui need neiud siia satuvad, siis nad sõitsid Alfa Romeoga. Jään Teile võlgu. Hea, et ilmas on lahkeid inimesi.
Ja teine inimene keda pean mainima, on mu endine inglise keele õpetaja, kes mu Mäekülast Tallinna hääletades peale võttis. Õigemini, oli see Mäo möödasõidu kandis.Suured tänusoovid ka neile.
Nüüd midagi täiesti erinevat. vähemalt mõte on selline. Kuidas on kõige parem alustada? Vahest ei oska ka mina alustada.
reede, 13. august 2010
The long long post, hopefully.
Nii, ma olen liiga pikalt edasi lükanud seda postitust. Ma hakkan seda nüüd kirjutama ja siis avaldan selle.ma pean nii palju siia märkima.
Alustame siis mõnest lõbusast ja heast asjast.
Menny aka Merlin.
Lubasin Sinu kohta kirjutada.
Oled üks igavesti tore neid. Sinus on soojust ja siirust, mida sageli on liiga vähe siin ilmas. Samas, Sa pead viimaks harjuma sellega, et olen nagu olen, ma jään alatiseks endast halvemini arvama, kui arvavad minust teised. See on lihtsalt minupoolne kaitse kõigile mu tuttavatele. Kahju, et me kuidagi kokku ei saa, sest siis oleks hoopis teine tera rääkida. (Juhul kui siia midagi juurde ei tule, siis tegelikult saaks veel palju öelda, kuid mina ei oska.)
Grete
Long time no see. Long time no talk. Liiga kaua.
Ilmselt mu elu kõige totraim ja häbituim samm oli midagi ütlemata kaduda. Kahetsen seda nüüd palju, kuigi samas, äkki nii oligi parem. Me ei saa seda eales teada. Aga tänan, et minuga üldse pärast seda räägid veel. Sest inimene, kelle tõttu nii tegin polnud seda väärt, see inimene, hmm, ma ei tohiks teda isegi inimeseks nimetada, polnud väärt mu sõpru. Aga tegelikult tahtsin öelda, kui hea on Sinuga rääkida. Oskad aidata, isegi kui seda ei plaani (vähemalt nii tundub). Nüüd mõistan, et Sinu sõprus on väärt tuhandeid kordi rohkemat kui oli see "inimene" eales väärt. Kuigi üritad mulle selgeks teha, et näen Sind läbi väga roosade prillide, siis arvan, et Sa oled liiga hea, et olla minu tuttav, veel enam sõber. Tänan Sind, et oled olemas.
Helena
Nii, kõige uuem inimene mu tutvusringkonnas.
Sa pead viimaks mõistma, et tegelikult oled parem, kui eeldad ja väärid rohkem kui mõned teised õnnelikku lõppu. Ühel päeval tuleb keegi, kes oskab hinnata Sind tõeliselt.
Nüüd said need 3 inimest mainitud.
________________
Mõned päevad tagasi kirjutasin paberile mõned read, õigemini lausa A4 lehepoolt kirjutasin täis ja nüüd trükin selle siia, kuna arvan, et mu käekiri oleks loetamatu.
Käsikiri No.1:
"Tere.
Mul pole vähimatki aimu, mida siia kirjutan. Aga midagi siiski ma sellele lõuendile kirjutan. ostsin täna uue pastaka, mida nüüd katsetan. Kell on hetkel midagi 1 paiku öösel. Kuulan neid 3-me lugu, mis viimases postis avaldasin. Huvitav, kas olen taas lasknud end tirida sellesse musta auku, mis on nimetusega Raivo. ükskõik kui hästi mul ka ei lähe, miski viib alati mu pilvedest minema. Või õigemini rebib mu maa alla. Aga see ei oma tähtsust. Sest olenemata kõigest, on viimased kuud olnud täis rõõmu, rõõmu mida polnud ma pikalt tundnud. Kõik justkui edenes, leidsin palju uusi sõpru. Mõned neist on väga kalliks saanud. Ma loodan, et suudan neile abiks olla.
Juba korra varem kirjutasin, kuidas mu enda sõbrad hülgasid mu. See on vale, sõpru ei hüljata. Ma ei hülga oma sõpru. Jah, tean, et tegelikult olen seda juba teinud. Kuid seda vaid 1 põhjusel, et ma poleks takistuseks.
Miks on nii, et õnnes ja rõõmus ümbritsevad meid inimesed? Aga samas kui vajame tuge, on kõik need kellele lootsid kadunud?"
______________________
Ja järgmine lehepool
Käsikiri No. 2
"Hommik. Hetkel lürbin oma hommikukohvi. Eile sai ostetud Merrildi kohvi, millel oli märge "In cup", seega peaks täiesti ideaalselt sobima meie kohvivalmistusmeetodiga. Mida veel võiks siia lisada? Erinevalt eilsest, tehniliselt oli öösel juba täna, kuid selguse mõttes nimetama seda eilseks. Eile istusin voodis ja kirjutasin, kuid täna kirjutan laua taga. Te ei arva ära, mis minu ees on. Aga ma aitan Teid, otse mu kirjapaberist ülevalpool on tikutoos, sellest veel üleval on 2 läpaka mälumoodulit. Nendest vasakul on läpaka emaplaat, sellest allpool on CPU ja GPU jahutussüsteem, ning mu kirjablokist paremal on Evelini läpaka ventilaator, mis sai asendatud, kuna on kulunud. Veel on sellel laual Wi-Fi ruuter, juhtmeta hiir, juhtmega hiir, kõlar, läpaka pult, plaaditorn, jalgratta esi-kui tagalamp, vana rahakott ja internetikaablid.Muidugi ka mu kohvikruus. Ahjaal teises toas mängib eurodance raadio.
Mis kuupäev täna üldse on? Oot, 8-s vist. Noh pärast lsian lehenurka ka märke. Sõidan täna jälle Tartu.
Ma palun Teil vastata küsimusele.
"Mu blogi, miks loed seda?"
"
___________________________________
Päevi on möödunud hulgim nagu ka sündmuseid. Too pühapäev oli mul suht unetu, kuna läpaka tegemine võttis rohkem aega kui arvasin. Hommikul kella 6 paiku suikusin tugitoolis unne mõneks hetkeks. Sain siiski oma töö suht tehtud, kuigi jah, palju jäi tegemata, kuna oli koju vaja minna. Nimelt oli pühap. õhtul olnud torm, mis lükkas ümber valgustuseposti, mis napilt riivas vaid mu autot. (Pildid on ka). Sellessuhtes vedas mul. Ahjaa, seoses tormiga veel niipalju, et sel hetkel kui asi algas olin mina Turu juures oleval sillal ja nautisin neid tuuleiile, samas, kui paljud seisid ja hoidsid kinni, mina jalutasin.
Nii, esmasp.
Helenaga saabusime Põltsamaale.
Hmm, ma ei mäletagi mida ma tegin tol päeval, midagi nagu tegin, kuid täpselt ei mäleta. :D (Seniilseks hakkan jääma juba)
Teisipäev möödus reisitähe all. Käisime Türil ja selle lähiümbruses, kuna oli vaja viia paar eset Türile.
MA ei viitsi päevade lõikes kirjutada väga. Igastahes niipalju veel lisan, et kolmap. sai tegeletud puude langetamisega, okshaaval.
Seoses Türiga, see on ilmselt mu tulevane elupaiks järgnevaks 2,6 aastaks, nimelt täna, 12.08, andsin oma paberid sisse, et õppida autotehnikuks. Teine valik jäi ärikorralduse peale. Igastahes, mina olen huvitatud sellest asjast, ma tahan viimaks näidata, et mina oskan ka midagi peale arvutite. Ja üldse, mind on alati autod huvitanud, kahjuks pole ma osanud nendega peale sõitmise teha.
Igastahes, nüüd on asjad nii.
Üldiselt, nüüd peaks olema kõik, vähemalt hetkeks.
Alustame siis mõnest lõbusast ja heast asjast.
Menny aka Merlin.
Lubasin Sinu kohta kirjutada.
Oled üks igavesti tore neid. Sinus on soojust ja siirust, mida sageli on liiga vähe siin ilmas. Samas, Sa pead viimaks harjuma sellega, et olen nagu olen, ma jään alatiseks endast halvemini arvama, kui arvavad minust teised. See on lihtsalt minupoolne kaitse kõigile mu tuttavatele. Kahju, et me kuidagi kokku ei saa, sest siis oleks hoopis teine tera rääkida. (Juhul kui siia midagi juurde ei tule, siis tegelikult saaks veel palju öelda, kuid mina ei oska.)
Grete
Long time no see. Long time no talk. Liiga kaua.
Ilmselt mu elu kõige totraim ja häbituim samm oli midagi ütlemata kaduda. Kahetsen seda nüüd palju, kuigi samas, äkki nii oligi parem. Me ei saa seda eales teada. Aga tänan, et minuga üldse pärast seda räägid veel. Sest inimene, kelle tõttu nii tegin polnud seda väärt, see inimene, hmm, ma ei tohiks teda isegi inimeseks nimetada, polnud väärt mu sõpru. Aga tegelikult tahtsin öelda, kui hea on Sinuga rääkida. Oskad aidata, isegi kui seda ei plaani (vähemalt nii tundub). Nüüd mõistan, et Sinu sõprus on väärt tuhandeid kordi rohkemat kui oli see "inimene" eales väärt. Kuigi üritad mulle selgeks teha, et näen Sind läbi väga roosade prillide, siis arvan, et Sa oled liiga hea, et olla minu tuttav, veel enam sõber. Tänan Sind, et oled olemas.
Helena
Nii, kõige uuem inimene mu tutvusringkonnas.
Sa pead viimaks mõistma, et tegelikult oled parem, kui eeldad ja väärid rohkem kui mõned teised õnnelikku lõppu. Ühel päeval tuleb keegi, kes oskab hinnata Sind tõeliselt.
Nüüd said need 3 inimest mainitud.
________________
Mõned päevad tagasi kirjutasin paberile mõned read, õigemini lausa A4 lehepoolt kirjutasin täis ja nüüd trükin selle siia, kuna arvan, et mu käekiri oleks loetamatu.
Käsikiri No.1:
"Tere.
Mul pole vähimatki aimu, mida siia kirjutan. Aga midagi siiski ma sellele lõuendile kirjutan. ostsin täna uue pastaka, mida nüüd katsetan. Kell on hetkel midagi 1 paiku öösel. Kuulan neid 3-me lugu, mis viimases postis avaldasin. Huvitav, kas olen taas lasknud end tirida sellesse musta auku, mis on nimetusega Raivo. ükskõik kui hästi mul ka ei lähe, miski viib alati mu pilvedest minema. Või õigemini rebib mu maa alla. Aga see ei oma tähtsust. Sest olenemata kõigest, on viimased kuud olnud täis rõõmu, rõõmu mida polnud ma pikalt tundnud. Kõik justkui edenes, leidsin palju uusi sõpru. Mõned neist on väga kalliks saanud. Ma loodan, et suudan neile abiks olla.
Juba korra varem kirjutasin, kuidas mu enda sõbrad hülgasid mu. See on vale, sõpru ei hüljata. Ma ei hülga oma sõpru. Jah, tean, et tegelikult olen seda juba teinud. Kuid seda vaid 1 põhjusel, et ma poleks takistuseks.
Miks on nii, et õnnes ja rõõmus ümbritsevad meid inimesed? Aga samas kui vajame tuge, on kõik need kellele lootsid kadunud?"
______________________
Ja järgmine lehepool
Käsikiri No. 2
"Hommik. Hetkel lürbin oma hommikukohvi. Eile sai ostetud Merrildi kohvi, millel oli märge "In cup", seega peaks täiesti ideaalselt sobima meie kohvivalmistusmeetodiga. Mida veel võiks siia lisada? Erinevalt eilsest, tehniliselt oli öösel juba täna, kuid selguse mõttes nimetama seda eilseks. Eile istusin voodis ja kirjutasin, kuid täna kirjutan laua taga. Te ei arva ära, mis minu ees on. Aga ma aitan Teid, otse mu kirjapaberist ülevalpool on tikutoos, sellest veel üleval on 2 läpaka mälumoodulit. Nendest vasakul on läpaka emaplaat, sellest allpool on CPU ja GPU jahutussüsteem, ning mu kirjablokist paremal on Evelini läpaka ventilaator, mis sai asendatud, kuna on kulunud. Veel on sellel laual Wi-Fi ruuter, juhtmeta hiir, juhtmega hiir, kõlar, läpaka pult, plaaditorn, jalgratta esi-kui tagalamp, vana rahakott ja internetikaablid.Muidugi ka mu kohvikruus. Ahjaal teises toas mängib eurodance raadio.
Mis kuupäev täna üldse on? Oot, 8-s vist. Noh pärast lsian lehenurka ka märke. Sõidan täna jälle Tartu.
Ma palun Teil vastata küsimusele.
"Mu blogi, miks loed seda?"
"
___________________________________
Päevi on möödunud hulgim nagu ka sündmuseid. Too pühapäev oli mul suht unetu, kuna läpaka tegemine võttis rohkem aega kui arvasin. Hommikul kella 6 paiku suikusin tugitoolis unne mõneks hetkeks. Sain siiski oma töö suht tehtud, kuigi jah, palju jäi tegemata, kuna oli koju vaja minna. Nimelt oli pühap. õhtul olnud torm, mis lükkas ümber valgustuseposti, mis napilt riivas vaid mu autot. (Pildid on ka). Sellessuhtes vedas mul. Ahjaa, seoses tormiga veel niipalju, et sel hetkel kui asi algas olin mina Turu juures oleval sillal ja nautisin neid tuuleiile, samas, kui paljud seisid ja hoidsid kinni, mina jalutasin.
Nii, esmasp.
Helenaga saabusime Põltsamaale.
Hmm, ma ei mäletagi mida ma tegin tol päeval, midagi nagu tegin, kuid täpselt ei mäleta. :D (Seniilseks hakkan jääma juba)
Teisipäev möödus reisitähe all. Käisime Türil ja selle lähiümbruses, kuna oli vaja viia paar eset Türile.
MA ei viitsi päevade lõikes kirjutada väga. Igastahes niipalju veel lisan, et kolmap. sai tegeletud puude langetamisega, okshaaval.
Seoses Türiga, see on ilmselt mu tulevane elupaiks järgnevaks 2,6 aastaks, nimelt täna, 12.08, andsin oma paberid sisse, et õppida autotehnikuks. Teine valik jäi ärikorralduse peale. Igastahes, mina olen huvitatud sellest asjast, ma tahan viimaks näidata, et mina oskan ka midagi peale arvutite. Ja üldse, mind on alati autod huvitanud, kahjuks pole ma osanud nendega peale sõitmise teha.
Igastahes, nüüd on asjad nii.
Üldiselt, nüüd peaks olema kõik, vähemalt hetkeks.
teisipäev, 27. juuli 2010
laupäev, 24. juuli 2010
Aju keerdkäigud
Tuleb alustada vabandusega, Menny, Sinu ees. Ma ei jõua kohe kudiagi blogi kirjutamiseni. Aga hetkel tahan ühe muu asja ära kirjutada, siis üritan ka selle sissekande ära teha.
Enne uinumist teeb alati meie aju huvitavaid keerdkäike.Mõtleme läbi huvitavaid hüpoteese jne. Nii, see on esimene kord kui kirjutan oma elu ühest südmusest, mis oli üks valusamaid põntse mu elus ja mis kõige hullem, siiani veel lahtine teatavatel põhjustel. See oli minu 2 aastat kestnud suhte lõhkiminek. Õigemini ma ei tea mis see oli, sest see asi oli nii segane, kuid mul on ja oli juba ükskõik sel hetkel. Jah, see sündmus, ehk lõi mu rivist välja, kuid see pidigi nii minema, sest mina poleks varsti enam elada suutnud sedaviisi. See oli juba liiga pikalt nii kurnav ja vastik. Põhjuseks mu ex'i otsus mind väga tihkelt nn "üle lasta". Vähemalt olin ma enne juba valmistand end ette. Pole just raske märgata petmist ja nii. Aga tühja see sündmus. Mind hakkas see asi kummitama jälle, kuna jäin mõtlema taas selle üle, et kuidas mina oskan üldse suhtes olla. Ja sel hetkel sain aru, et ilmselt ei oskagi. Minu mõistus on liiga fikseeritud. Ma nimelt pööraksin liigselt tähelepanu oma neiule ja liiga vähe muule vajalikule. Seega ma olen suht leidnud, et ehk ongi mu elu plaanitud üksi elama. Sest arvestades kõike, leian ma , et minu kõrval ei suudaks keegi olla. Pluss see asjaolu, et olen absoluutselt teistsuguse mõttemailmaga kui enamik inimesi ja ma ei karda seda välja näidata, nagu enamus huvitava mõttemaailmaga inimesi.
Huvitavaks teeb asjalood see, et inimese loomalik instinkt on leida endale kaaslanna. See on ürgne vajadus. Vajadus kellegi järele, kes mõistab Sind ka siis kui Sa ise enam ei mõista. Isegi mina olen selle küüsis oma erilise mõttemaailmaga. Olen küll õppinud kontrollima aja jooksul tundeid, vajadusi ja soove, kuid kahjuks säilib alati midagi ka mu ürgsest osast. Millele pean liitma ka oma veevalajahinge. Ma võitlen alati oma õiguste ja põhimõtete eest, olenemata hinnast. Mis tuletabki meelde, et mul on taas vaja teha visiit ja saada kätte see, mis on minu.
Ilmselt nüüd tekkis küsimus tunnete ja soovide juhtimise kohta. Põhjus on lihtne, kasvasin liiga kiirelt suureks. Või lihtsalt eluolud on seda nõudnud. Ja seetõttu peituvad kõik tegemata hullused veel minu sees ja ma käitungi äärmiselt erinevalt tavalisest/normaalsest inimesest. Vastuolud mu hinges takistavad elada nii nagu on soovid.
SEGANE! (Onju selline teie peas põlev tuluke?)
Igastahes, eks igaüks teeb omad järeldused.
Enne uinumist teeb alati meie aju huvitavaid keerdkäike.Mõtleme läbi huvitavaid hüpoteese jne. Nii, see on esimene kord kui kirjutan oma elu ühest südmusest, mis oli üks valusamaid põntse mu elus ja mis kõige hullem, siiani veel lahtine teatavatel põhjustel. See oli minu 2 aastat kestnud suhte lõhkiminek. Õigemini ma ei tea mis see oli, sest see asi oli nii segane, kuid mul on ja oli juba ükskõik sel hetkel. Jah, see sündmus, ehk lõi mu rivist välja, kuid see pidigi nii minema, sest mina poleks varsti enam elada suutnud sedaviisi. See oli juba liiga pikalt nii kurnav ja vastik. Põhjuseks mu ex'i otsus mind väga tihkelt nn "üle lasta". Vähemalt olin ma enne juba valmistand end ette. Pole just raske märgata petmist ja nii. Aga tühja see sündmus. Mind hakkas see asi kummitama jälle, kuna jäin mõtlema taas selle üle, et kuidas mina oskan üldse suhtes olla. Ja sel hetkel sain aru, et ilmselt ei oskagi. Minu mõistus on liiga fikseeritud. Ma nimelt pööraksin liigselt tähelepanu oma neiule ja liiga vähe muule vajalikule. Seega ma olen suht leidnud, et ehk ongi mu elu plaanitud üksi elama. Sest arvestades kõike, leian ma , et minu kõrval ei suudaks keegi olla. Pluss see asjaolu, et olen absoluutselt teistsuguse mõttemailmaga kui enamik inimesi ja ma ei karda seda välja näidata, nagu enamus huvitava mõttemaailmaga inimesi.
Huvitavaks teeb asjalood see, et inimese loomalik instinkt on leida endale kaaslanna. See on ürgne vajadus. Vajadus kellegi järele, kes mõistab Sind ka siis kui Sa ise enam ei mõista. Isegi mina olen selle küüsis oma erilise mõttemaailmaga. Olen küll õppinud kontrollima aja jooksul tundeid, vajadusi ja soove, kuid kahjuks säilib alati midagi ka mu ürgsest osast. Millele pean liitma ka oma veevalajahinge. Ma võitlen alati oma õiguste ja põhimõtete eest, olenemata hinnast. Mis tuletabki meelde, et mul on taas vaja teha visiit ja saada kätte see, mis on minu.
Ilmselt nüüd tekkis küsimus tunnete ja soovide juhtimise kohta. Põhjus on lihtne, kasvasin liiga kiirelt suureks. Või lihtsalt eluolud on seda nõudnud. Ja seetõttu peituvad kõik tegemata hullused veel minu sees ja ma käitungi äärmiselt erinevalt tavalisest/normaalsest inimesest. Vastuolud mu hinges takistavad elada nii nagu on soovid.
SEGANE! (Onju selline teie peas põlev tuluke?)
Igastahes, eks igaüks teeb omad järeldused.
esmaspäev, 28. juuni 2010
Raivo on segaduses
Õhtust, sest kirjutamise hetkel on õhtu.
Ma olen jõudnud joosta oma peaga seina, juba rohkem kui korra. Ja see on nii raske. Minu ees seisab selline tähtis otsus, et ma ei tea mis teha. Kui vaid keegi oskaks aidata, kuid tean, et ainus kellega seda rääkida saaksin on see inimene kellega on see seotud.
Teate, inglid on olemas. Tänu oma elu muutmisele olen leidnud neid rohkem kui 1-e.
Evelin - Mu pisike(Sa pole pisike, tean) kaitseingel. Ma olen nii õnnelik ainuüksi selle üle, et üldse Sind tean, sest Sinus on nii palju headust, et suudan unustada kõik s*ta mis on minu ümber. Aitad seda leevendada. Loodetavasti pole Sa väga palju mu haletsemist jne taluma. Ole ikka rõõmus edasi, ja kui vaja olen ka Sulle abiks. :) (Tean, Sa hetkel laagris ja ei saa seda lugeda)
Elin - Väike kurat. Ära nimeta mind pisikeseks. Ma pole väike, enam mitte. Ma olen täitsa suur juba, ka oma puudujääkidest. Sinuga on alati nii hea vestelda, vähemalt siis kui Sa väsinud pole. Sest väsinuna lihtsalt lased mu üle :D. Ma ei oska seletada alati seda, mida ma oma ajus näen, kuid tean, et see, et mulle ülbelt kirjutasid andis mulle juurde sõbranna.
Merlin aka Menny - ma lisan Sinu kohta ka miskit siia varsti. Ja jah, Sa näed ka minu neid lapsepilte veel ;)
Neid inimesi, kes on tõesti tähtsad on veelgi, kuid need 3 neidu on aidanud mind siis, kui kõik teised andsid alla. Või lihtsalt hülgasid minu.
Ma olen jõudnud joosta oma peaga seina, juba rohkem kui korra. Ja see on nii raske. Minu ees seisab selline tähtis otsus, et ma ei tea mis teha. Kui vaid keegi oskaks aidata, kuid tean, et ainus kellega seda rääkida saaksin on see inimene kellega on see seotud.
Teate, inglid on olemas. Tänu oma elu muutmisele olen leidnud neid rohkem kui 1-e.
Evelin - Mu pisike(Sa pole pisike, tean) kaitseingel. Ma olen nii õnnelik ainuüksi selle üle, et üldse Sind tean, sest Sinus on nii palju headust, et suudan unustada kõik s*ta mis on minu ümber. Aitad seda leevendada. Loodetavasti pole Sa väga palju mu haletsemist jne taluma. Ole ikka rõõmus edasi, ja kui vaja olen ka Sulle abiks. :) (Tean, Sa hetkel laagris ja ei saa seda lugeda)
Elin - Väike kurat. Ära nimeta mind pisikeseks. Ma pole väike, enam mitte. Ma olen täitsa suur juba, ka oma puudujääkidest. Sinuga on alati nii hea vestelda, vähemalt siis kui Sa väsinud pole. Sest väsinuna lihtsalt lased mu üle :D. Ma ei oska seletada alati seda, mida ma oma ajus näen, kuid tean, et see, et mulle ülbelt kirjutasid andis mulle juurde sõbranna.
Merlin aka Menny - ma lisan Sinu kohta ka miskit siia varsti. Ja jah, Sa näed ka minu neid lapsepilte veel ;)
Neid inimesi, kes on tõesti tähtsad on veelgi, kuid need 3 neidu on aidanud mind siis, kui kõik teised andsid alla. Või lihtsalt hülgasid minu.
kolmapäev, 23. juuni 2010
Väike update
Nooh, tere.
Nagu näha on blogi ülesehitus pisut muutunud. Mõtlesin, et ehk oleks aeg muuta vahelduseks mu blogi, et ikka huvitav oleks ja uudne. Varsti roosamanna ;).
Asjad ei taha kohe paraneda. Eile käisin ühe küla jaanitulel, lõbutsesin, laulsin karaoket, tantsisin. Ühesõnaga, eht jaaniõhtu juba oli.
Ja nüüd hommikul, jälle kõik vanaviisi, tuletati jamad meelde, mis segavad elu hetkel, sest ma ei oska alla anda, kui minul on õigus. Seega nüüd mõtlen, et kas ma tahan astuda sammu, mis viib minu elu sinna, kust enam vaid tööga seda välja ei too? Sest olenemata kõigest ma olen nõus loobuma oma õigusest peaaegu, sest lihtsalt ma ei viitsi mängida mingeid pubekamänge. Ma pole kunagi vastutuse eest ära jooksnud ja ei kavatse seda ka siis teha, kui ma keerangi endale jama kokku.
Ahjaa, kui käik läheb kenasti, siis suudan mingi video varsti välja anda. Sest kibelen lindistama seda.
Ma tänan oma uusi tuttavaid tegelikult olete juba sõbrad mulle, isegi ehk väga lähedased sõbrad, kes mind aitavad ja kellega saan rääkida vähemalt rahulikult, kellega mind ei piina mineviku varjud. Sest kahjuks pean vist tunnistama, et mu sõbrad, keda pidasin sõpradeks on nõus mulle kohe noa selga lööma, kui vaid võimalus avaneb. Ma poleks uskunud, et nii juhtub, kuid nagu näha, ma eksisin mingil hetkel oma usalduse jagamisega. Sest mina olengi EESTI KÕIGE HALVEM MEES! (Ilmselt arvab nii enamus Eesti IRC keskkonnast).
Aga lõbusaks noodiks
Kalle Kusta ostis valge hobuse :) ( Minu edukaim soololaul eilsel õhtul :D )
Nagu näha on blogi ülesehitus pisut muutunud. Mõtlesin, et ehk oleks aeg muuta vahelduseks mu blogi, et ikka huvitav oleks ja uudne. Varsti roosamanna ;).
Asjad ei taha kohe paraneda. Eile käisin ühe küla jaanitulel, lõbutsesin, laulsin karaoket, tantsisin. Ühesõnaga, eht jaaniõhtu juba oli.
Ja nüüd hommikul, jälle kõik vanaviisi, tuletati jamad meelde, mis segavad elu hetkel, sest ma ei oska alla anda, kui minul on õigus. Seega nüüd mõtlen, et kas ma tahan astuda sammu, mis viib minu elu sinna, kust enam vaid tööga seda välja ei too? Sest olenemata kõigest ma olen nõus loobuma oma õigusest peaaegu, sest lihtsalt ma ei viitsi mängida mingeid pubekamänge. Ma pole kunagi vastutuse eest ära jooksnud ja ei kavatse seda ka siis teha, kui ma keerangi endale jama kokku.
Ahjaa, kui käik läheb kenasti, siis suudan mingi video varsti välja anda. Sest kibelen lindistama seda.
Ma tänan oma uusi tuttavaid tegelikult olete juba sõbrad mulle, isegi ehk väga lähedased sõbrad, kes mind aitavad ja kellega saan rääkida vähemalt rahulikult, kellega mind ei piina mineviku varjud. Sest kahjuks pean vist tunnistama, et mu sõbrad, keda pidasin sõpradeks on nõus mulle kohe noa selga lööma, kui vaid võimalus avaneb. Ma poleks uskunud, et nii juhtub, kuid nagu näha, ma eksisin mingil hetkel oma usalduse jagamisega. Sest mina olengi EESTI KÕIGE HALVEM MEES! (Ilmselt arvab nii enamus Eesti IRC keskkonnast).
Aga lõbusaks noodiks
Kalle Kusta ostis valge hobuse :) ( Minu edukaim soololaul eilsel õhtul :D )
reede, 18. juuni 2010
Tulevik
Üle tüki aja kirjutan siia. Ma lihtsalt ei jõua kuidagi tolle video tegemiseni, ja muud asjad ka kaelas, Vennaskond - Ronk, uus võistlus, videoblogi. See piinab lausa seesmiselt, sest mulle meeldib blogimisega tegeleda, kuid hetkel lihtsalt pole jaksu. Üks totter jama, ja nii palju kistakse kohe ära, kõik mis meeldib. Lihtsalt, et selle jamaga tegeleda, tuleb kõik muu kõrvale asetada, sest see asi peab viimaks lahenema. Nii väike asi, mis lahendaks selle ära, kuid seda lihtsalt ei juhtu. MA tean, mis järgmine samm on, kuid ma ei taha seda astuda, sest see samm on minu vabadusele halvasti mõjuv.
Tahan saada viimaks lahti sellest suruvast asjast. Kõigest 2 eset, mis pean tagasi saama ja siis on kõik viimaks selle eluetapiga. Siis saan lõpuks olla nii vaba kui tahan, aga seda vaid rahumeelse lahenduse puhul. Vastasel juhul oskan ka mina huvitavaid lahendusi kasutada.
Loodan parimat kõikidest kohtadest, kus olen seotud hetkel. Kõik on niigi perse kiskunud, ehk võiks nüüd laheneda mu elu 2 grammi.
Ahjaa, armuasjades olen ma lootusetu terveks igavikuks. Seda kinnitas eilne joomine ja arutelu sellel teemal.
Tahan saada viimaks lahti sellest suruvast asjast. Kõigest 2 eset, mis pean tagasi saama ja siis on kõik viimaks selle eluetapiga. Siis saan lõpuks olla nii vaba kui tahan, aga seda vaid rahumeelse lahenduse puhul. Vastasel juhul oskan ka mina huvitavaid lahendusi kasutada.
Loodan parimat kõikidest kohtadest, kus olen seotud hetkel. Kõik on niigi perse kiskunud, ehk võiks nüüd laheneda mu elu 2 grammi.
Ahjaa, armuasjades olen ma lootusetu terveks igavikuks. Seda kinnitas eilne joomine ja arutelu sellel teemal.
teisipäev, 15. juuni 2010
Chase and Status feat. Plan B - Pieces
Hea biit (Y)
Nii, nüüd siis too laul näitab mu tundeid.
Jälle venib kõik. Deem küll. Olis nüüd seda jura veel vaja. Miks ei võiks asjad lihtsalt laheneda? Saaks viimaks teha seda, mis soovin.
kolmapäev, 2. juuni 2010
Vennaskond - Ronk
Näib, et mul läheb sellega aega, kuna mõte on üritada laulda vokaal eraldi ja siis lisada taustaks muusika eraldi mp3-na. Aga avastasin, et ei suuda absoluutselt viisi pidada, kas liiga kiirelt või liiga aeglaselt hakkan laulma.
Seega võtan selle tegemiseks aega, küll aga lindistan vahepealt ära video kus laulan seda lugu. :)
Head asjad võtavad aega. Ja mul siiski kooli lõpetamine ka käsil, niiet isegi palju aega läheb mul selle blogi haldamisele. :D
Seega võtan selle tegemiseks aega, küll aga lindistan vahepealt ära video kus laulan seda lugu. :)
Head asjad võtavad aega. Ja mul siiski kooli lõpetamine ka käsil, niiet isegi palju aega läheb mul selle blogi haldamisele. :D
teisipäev, 1. juuni 2010
Dance with the DEVIL
Mul on nüüdsest ka oma Channel Youtubes. ;)
Tsekake värki :D
http://www.youtube.com/user/Kuramuse
Happy Summer!
Tsekake värki :D
http://www.youtube.com/user/Kuramuse
Happy Summer!
laupäev, 29. mai 2010
Videoblog 3 osa 1 ja osa 2
Et kuna youtube ei luba üle 10 min osasi, siis on see jupp hetkel nii lühike. Osa 2 on üles liikumas ja tekib siia juurde.
Jay Leno
http://www.elu24.ee/?id=265571
Justin Bieber
http://www.elu24.ee/?id=265172
Voldemar Kuslap
http://www.postimees.ee/?id=266217
Osa 2
Jay Leno
http://www.elu24.ee/?id=265571
Justin Bieber
http://www.elu24.ee/?id=265172
Voldemar Kuslap
http://www.postimees.ee/?id=266217
Osa 2
kolmapäev, 26. mai 2010
Väike update
Eks ma nüüd üritan.
Nii palju oleks mida vaja lindistada.
Videoblogi, siis tavalise välimusega tuleb ka laul, Vennaskond - Ronk. Loodetavasti suudan ka wma-na selle sisse laulda. (For Kermit).
Niisiis, nüüd üritan mingiaeg lindistama hakata, aga vaevalt enne laupäeva on võimalik midagi. Kuigi on üks mõte, mille täitumises ma pole väga kindel.
Ärge siis väga nukrutsega. :)
Think positive. ;)
(A lot is coming, hopefully.)
Nii palju oleks mida vaja lindistada.
Videoblogi, siis tavalise välimusega tuleb ka laul, Vennaskond - Ronk. Loodetavasti suudan ka wma-na selle sisse laulda. (For Kermit).
Niisiis, nüüd üritan mingiaeg lindistama hakata, aga vaevalt enne laupäeva on võimalik midagi. Kuigi on üks mõte, mille täitumises ma pole väga kindel.
Ärge siis väga nukrutsega. :)
Think positive. ;)
(A lot is coming, hopefully.)
esmaspäev, 24. mai 2010
Minu laulmine
PS. Tean, ma ei oska laulda, kuid ma võin Teie jaoks lolli ikka mängida ju. :)
Aga andke ka tagasisidet pisut mulle, eks. Mind huvitab, kuna mul on palju ideid. Ja ma üritan täita oma soove.
Aga andke ka tagasisidet pisut mulle, eks. Mind huvitab, kuna mul on palju ideid. Ja ma üritan täita oma soove.
laupäev, 22. mai 2010
Google has done it!
Eile öösel avades otsingumootorit google.ee ei teadnud ma mis sealt leian. See oli üllatav.
Usun, et kõik teavad, et google aegajalt muudab oma nime, kui on mõni suurem sündmus. Näiteks morse aastapäev või sputniku stardiaastapäev. Aga see, mis seekord leidsin oli ülimalt lahe ja naljakas.
Klõpsates pildile avaneb suurelt. :)
Mina mängisin isegi seda. :D
Usun, et kõik teavad, et google aegajalt muudab oma nime, kui on mõni suurem sündmus. Näiteks morse aastapäev või sputniku stardiaastapäev. Aga see, mis seekord leidsin oli ülimalt lahe ja naljakas.
Klõpsates pildile avaneb suurelt. :)
Mina mängisin isegi seda. :D
reede, 21. mai 2010
kolmapäev, 19. mai 2010
Videopost
Ja siin see ongi
Ps, Evelin, vabandust ma ei jõudnudki Sind siia lisada, tahtsin Sullegi tervitused anda ja vabandused, et nii kaua läks.
PS. Heli on ääretult vaikse kahjuks. :(
Otsstasin, et peaks siia alla tegema väikse kokkuvõtte mu videos räägitavast tekstist.
"Tere Maailm.
On vist õige algus. Arvestades seda, et tegemist on esimese videopostiga minu blogisse.
(Siis kordasin seda mõtet. :D)
Eelmised katsetused on aia taha läinud.
Põhjused, miks mu videoblogi salvestuseks läks nii kaua aega.
Esiteks, see võtab väga palju julgus, mida mul aegajalt vajaka. Ma pole väga avalik/avatud inimene.
Teiseks on see tore eksam milleks pean valmistuma.
Kui kõik eelnev on räägitud, siis tuleb pisut ilma. :D
Olete sooje ilmu nautinud? Muidugi oled, ära isegi valeta.
Aga noh, need vist saavad läbi.
Ja siis rääkisin põhjustest, miks teen seda videoposti. Kuna mu trükkimisoskus on ääretult niru. Et ehk mu verbaalne väljendusviis on parem.
Aknast väljavaatamisest rääkisin ka. :D
Ja siis tänasin ma Silvat, kes üritab mind ujuma õpetada. (Jään Sulle suured tänud võlgu, kui mu paanikaga viitsid veel võidelda.)
Tervitused Merlele, kellega jalutamas käisime täna. Oli äärmiselt meeldiv tuttavaks saada. (Kordame, eks? (A))
Sellega lõppes normaalne osa. :D
Siis tuli mu jube laulmine :D
Ja tiitrid :D
Ps, Evelin, vabandust ma ei jõudnudki Sind siia lisada, tahtsin Sullegi tervitused anda ja vabandused, et nii kaua läks.
PS. Heli on ääretult vaikse kahjuks. :(
Otsstasin, et peaks siia alla tegema väikse kokkuvõtte mu videos räägitavast tekstist.
"Tere Maailm.
On vist õige algus. Arvestades seda, et tegemist on esimese videopostiga minu blogisse.
(Siis kordasin seda mõtet. :D)
Eelmised katsetused on aia taha läinud.
Põhjused, miks mu videoblogi salvestuseks läks nii kaua aega.
Esiteks, see võtab väga palju julgus, mida mul aegajalt vajaka. Ma pole väga avalik/avatud inimene.
Teiseks on see tore eksam milleks pean valmistuma.
Kui kõik eelnev on räägitud, siis tuleb pisut ilma. :D
Olete sooje ilmu nautinud? Muidugi oled, ära isegi valeta.
Aga noh, need vist saavad läbi.
Ja siis rääkisin põhjustest, miks teen seda videoposti. Kuna mu trükkimisoskus on ääretult niru. Et ehk mu verbaalne väljendusviis on parem.
Aknast väljavaatamisest rääkisin ka. :D
Ja siis tänasin ma Silvat, kes üritab mind ujuma õpetada. (Jään Sulle suured tänud võlgu, kui mu paanikaga viitsid veel võidelda.)
Tervitused Merlele, kellega jalutamas käisime täna. Oli äärmiselt meeldiv tuttavaks saada. (Kordame, eks? (A))
Sellega lõppes normaalne osa. :D
Siis tuli mu jube laulmine :D
Ja tiitrid :D
Väike ja kiire post
Tsau :)
Kuidas kulgeb ka? (oleks tore kui vastate kommentaarides, seal ju anonüümne võimalus ka, seega ma ei tea kes oled, ega ei tea ka teised. :))
Igastahes, mu videoblogi hilineb ja lükkub aina edasi hetkel. Tahan toa korda saada ja siis üritan ka selle videopostituse ära teha. Seniks kuulake seda
Või naerge mu üle
http://www.speedyshare.com/files/22429350/Raivoy_-_Ronk.wma
Sai siis ühel põhjusel veidi karaoket tehtud. :D
Soon back :)!
Kuidas kulgeb ka? (oleks tore kui vastate kommentaarides, seal ju anonüümne võimalus ka, seega ma ei tea kes oled, ega ei tea ka teised. :))
Igastahes, mu videoblogi hilineb ja lükkub aina edasi hetkel. Tahan toa korda saada ja siis üritan ka selle videopostituse ära teha. Seniks kuulake seda
Või naerge mu üle
http://www.speedyshare.com/files/22429350/Raivoy_-_Ronk.wma
Sai siis ühel põhjusel veidi karaoket tehtud. :D
Soon back :)!
laupäev, 15. mai 2010
Tartu - Himmaste - Tartu
MA ikka ei oska kohe kuidagi kiirelt ja korralikult oma asju kirja panna. :D
Tere jälle mu austatud lugeja.
Sai siis taas oma rattasõiduoskust harjutatud. :D
Kuna registreerusin ära 133km distantsile, siis pidin ka kiivri muretsema, sest seal võistlusel epab see peas olema. Aga ega ma ostma küll selle ühe ürituse präast kiivrit ei hakka. Mul üks õdedest tegeleb perega pidevalt rattasõidu ja spordiga üldiselt, siis uurisin, et kas Temalt saaks ehk laenata kiivrit. Muidugi saab, vastati. :)
Aga kuidas kiiver kätte saada? Vastus: Rattaga.
Tartust Himmastesse on 38km nagu spidomeeter näitas.
Egas midagi, päeval kell 14.30 alustasin sõitmist umbes. Aga ega siis asi viperusteta ei alanud. Tartust Võru poole väljasõidul on Statoili tankla, kus mõtlesin ratta rehvirõhud maanteesõidule ümber kohandada. Aga oh ebaõnne, :D, seal vaid mingi eelseadistatav punp, millega ma kahjuks ei oska ümber käia. Seega sõitsin Aardla ja Võru tn ristil asuvasse Statoili, kus tavaliselt rehvirõhku kontrolime ja vajadusel korrigeerime. Seal rehvirõhud kenasti sobivaks ja teele.
Ega sõidust midagi väga rääkida ei ole, puud ja teemärgid mööduvad aeglasemalt kui autos. :)
Ainus suurem selline sündmus oli ilmselt minu sõidu juures see, et vastutuul oli nii tugev, et mäes alla veeredes kiirus langes, mitte ei tõusnud, kui ma ise kaasa ei pedaalinud. :D Pole just tihti sellist asja juhtunud.
Aga jõudsin kenasti kohale, oli raske sõita küll jah, vastutuule tõttu. Siiski oli mu keskmine kiirus 23,9 ja sõiduajaks oli 1h 35min. See olii minu arvates hea, kuna tuul oli tõesti tugev, nagu mu mäesõidukirjeldusest aru võisite saada.
Pm ma läksingi vaid kiivrile järgi, seega mul muud väga plaanis polnudki. Mingiaeg oli mõte ka ühe uue tuttavaga kokku saada, kuid see ideed langes pärast seda ära, kui öele pisut abitööliseks olin. Käisime metsas suuremaid kive otsimas, ikka selliseid parajaid mürakaid. Umbes 1-2h läks selle peale. 20.30 hakkasin tagasi sõitma endal käed kivide tõstmisest marraskil ja küllaltki väsinud ka.
Nõnda, õhtupäike pimestamas mu silmi pedaalisin paraja kiirusega, kuna tahtsin siiski enne pimedat Tartu jõuda. öösel rattaga maanteel pole just meeldiv kulgeda. Peab mainima, et tagasisõit oli kiirem, kuna enam polnud nii tugevat vastutuult.
Umbes 21.15 võtsin viimaks oma päikseprilid eest, kuna liiga tumedaks tegid need õhtu. Autosi suutsin sel hetkel suht vaid esitulede järgi eristada, ja asfaldi ning kruusa piiri ei suutnud ma juba mõne kilomeetri jagu eristada, seega leidsin, et kuigi tolm ja puru hakkab segama, on aksulikum prillidest loobuda.
Tagasi ühikasse jõudsin kell 22.15 vist või oli varem, ma täpselt ei vaadanud, kuna mu keha oli omadega läbi. Igastahes tagasisõiduks kulus 1h 30 min umbes ja keskmise kiiruse tõstsin eelnevalt 23.9km/h veidi kõrgemale, ps ma ei nullinud spidomeetrit. 25,3km/h oli siis ülddistantsi keskmine kiirus.
Peab mainima, et viimase aja parim trennsõit oli see väike trip.
Tean, mitte väga värvikas ega huvitav sissekanne, kuid mul on oma blogiga üks uus idee. Selleks on videoblog. Hakkan kirjutamise asemel oma blogi kaameraga lindistama ja seega peaks see olema pisut huvitavam tulevikus. :)
Elame ja näeme, mis tulevik toob.
Päikest ja äikest kõigile loodunautlejatele/vaatlejatele.
Tere jälle mu austatud lugeja.
Sai siis taas oma rattasõiduoskust harjutatud. :D
Kuna registreerusin ära 133km distantsile, siis pidin ka kiivri muretsema, sest seal võistlusel epab see peas olema. Aga ega ma ostma küll selle ühe ürituse präast kiivrit ei hakka. Mul üks õdedest tegeleb perega pidevalt rattasõidu ja spordiga üldiselt, siis uurisin, et kas Temalt saaks ehk laenata kiivrit. Muidugi saab, vastati. :)
Aga kuidas kiiver kätte saada? Vastus: Rattaga.
Tartust Himmastesse on 38km nagu spidomeeter näitas.
Egas midagi, päeval kell 14.30 alustasin sõitmist umbes. Aga ega siis asi viperusteta ei alanud. Tartust Võru poole väljasõidul on Statoili tankla, kus mõtlesin ratta rehvirõhud maanteesõidule ümber kohandada. Aga oh ebaõnne, :D, seal vaid mingi eelseadistatav punp, millega ma kahjuks ei oska ümber käia. Seega sõitsin Aardla ja Võru tn ristil asuvasse Statoili, kus tavaliselt rehvirõhku kontrolime ja vajadusel korrigeerime. Seal rehvirõhud kenasti sobivaks ja teele.
Ega sõidust midagi väga rääkida ei ole, puud ja teemärgid mööduvad aeglasemalt kui autos. :)
Ainus suurem selline sündmus oli ilmselt minu sõidu juures see, et vastutuul oli nii tugev, et mäes alla veeredes kiirus langes, mitte ei tõusnud, kui ma ise kaasa ei pedaalinud. :D Pole just tihti sellist asja juhtunud.
Aga jõudsin kenasti kohale, oli raske sõita küll jah, vastutuule tõttu. Siiski oli mu keskmine kiirus 23,9 ja sõiduajaks oli 1h 35min. See olii minu arvates hea, kuna tuul oli tõesti tugev, nagu mu mäesõidukirjeldusest aru võisite saada.
Pm ma läksingi vaid kiivrile järgi, seega mul muud väga plaanis polnudki. Mingiaeg oli mõte ka ühe uue tuttavaga kokku saada, kuid see ideed langes pärast seda ära, kui öele pisut abitööliseks olin. Käisime metsas suuremaid kive otsimas, ikka selliseid parajaid mürakaid. Umbes 1-2h läks selle peale. 20.30 hakkasin tagasi sõitma endal käed kivide tõstmisest marraskil ja küllaltki väsinud ka.
Nõnda, õhtupäike pimestamas mu silmi pedaalisin paraja kiirusega, kuna tahtsin siiski enne pimedat Tartu jõuda. öösel rattaga maanteel pole just meeldiv kulgeda. Peab mainima, et tagasisõit oli kiirem, kuna enam polnud nii tugevat vastutuult.
Umbes 21.15 võtsin viimaks oma päikseprilid eest, kuna liiga tumedaks tegid need õhtu. Autosi suutsin sel hetkel suht vaid esitulede järgi eristada, ja asfaldi ning kruusa piiri ei suutnud ma juba mõne kilomeetri jagu eristada, seega leidsin, et kuigi tolm ja puru hakkab segama, on aksulikum prillidest loobuda.
Tagasi ühikasse jõudsin kell 22.15 vist või oli varem, ma täpselt ei vaadanud, kuna mu keha oli omadega läbi. Igastahes tagasisõiduks kulus 1h 30 min umbes ja keskmise kiiruse tõstsin eelnevalt 23.9km/h veidi kõrgemale, ps ma ei nullinud spidomeetrit. 25,3km/h oli siis ülddistantsi keskmine kiirus.
Peab mainima, et viimase aja parim trennsõit oli see väike trip.
Tean, mitte väga värvikas ega huvitav sissekanne, kuid mul on oma blogiga üks uus idee. Selleks on videoblog. Hakkan kirjutamise asemel oma blogi kaameraga lindistama ja seega peaks see olema pisut huvitavam tulevikus. :)
Elame ja näeme, mis tulevik toob.
Päikest ja äikest kõigile loodunautlejatele/vaatlejatele.
esmaspäev, 10. mai 2010
Video/muusika post.
Hetkel siis lood, mis on hetkel aktsioonis mu kõlarites. :)
Rock Hotel. Lihtsalt üks mõnus lugu.
The Flowers of Romance. Sõnumiga laul minu jaoks.
Fun video mille taustaks ka üks mõnus muss. :D
Must Q. Ülmõnsa.
Hea tuju laul. :D
The Shadows - Apache
Aitab kah, nagunii Te ei viitsi neid kõiki kuulatagi. :D Muidugi meeldiv, kui ma eksin.
Kuulake head muusikat ja lõõgastuge.
Rock Hotel. Lihtsalt üks mõnus lugu.
The Flowers of Romance. Sõnumiga laul minu jaoks.
Fun video mille taustaks ka üks mõnus muss. :D
Must Q. Ülmõnsa.
Hea tuju laul. :D
The Shadows - Apache
Aitab kah, nagunii Te ei viitsi neid kõiki kuulatagi. :D Muidugi meeldiv, kui ma eksin.
Kuulake head muusikat ja lõõgastuge.
laupäev, 8. mai 2010
AKTSIOON!
Hinnake selle lingi abil suunatud lehel pilti max tärnidega.
http://www.ohtuleht.ee/fotokonkurss/lemmikloom/p#20475
Suured tänud minult ja Mammult. :)
Olge ikka aktiivsed, mu Lugejad.
http://www.ohtuleht.ee/fotokonkurss/lemmikloom/p#20475
Suured tänud minult ja Mammult. :)
Olge ikka aktiivsed, mu Lugejad.
ÄIKE! (Y)
Täna, laupäeval, sain taas üle tüki aja näha kuidas tuleb äiksepilv.
Loodetavasti saan nüüd lähiajal ka kaamerast kätte video, kuigi ei tea kui hea see tuli, kuna ise ei filminud.
Ühesõnaga, ühel hetkel oli päike kadunud ja suur pilv hakkas lähenema. Nagu hiiglaslik laine. Tõesõna massiivne. Ma vaatasin seda kui puuga pähe saanu. See oli lihtsalt vaimustav. Tunned kuidas külm õhk tormab mööda, liigutades riideid mis seljas. Vaatad taevas seda lainet, tunned kuidas tuul möödub, tuues lainet aina lähemale ja lähemale. Küljele vaadates oli eriti selgelt näha kui kiirelt see laine liikus. Vapustav lihtsalt. JA kui lõpuks minust üle see laine jõudis, siis oli tunne, et oled uuestisündind.
Seda on äärmiselt raske selgitada. Seda peab tundma. :)
Loodus on ikka vapustav ja võimsam kui miski, mida inimene loob.
Nautigem looduse vaatemänge.
Loodetavasti saan nüüd lähiajal ka kaamerast kätte video, kuigi ei tea kui hea see tuli, kuna ise ei filminud.
Ühesõnaga, ühel hetkel oli päike kadunud ja suur pilv hakkas lähenema. Nagu hiiglaslik laine. Tõesõna massiivne. Ma vaatasin seda kui puuga pähe saanu. See oli lihtsalt vaimustav. Tunned kuidas külm õhk tormab mööda, liigutades riideid mis seljas. Vaatad taevas seda lainet, tunned kuidas tuul möödub, tuues lainet aina lähemale ja lähemale. Küljele vaadates oli eriti selgelt näha kui kiirelt see laine liikus. Vapustav lihtsalt. JA kui lõpuks minust üle see laine jõudis, siis oli tunne, et oled uuestisündind.
Seda on äärmiselt raske selgitada. Seda peab tundma. :)
Loodus on ikka vapustav ja võimsam kui miski, mida inimene loob.
Nautigem looduse vaatemänge.
reede, 7. mai 2010
Unistus hakkab täituma
Vaikselt liigun oma unistuse poole. :)
Eile registreerusin ära pikale distantsile. 133km on siis soolas nüüdseks. Oi kui hea tunne on sees. Keha hüppab rõõmust. Umbes nagu kui sees varem põles leek, siis nüüd põlen üleni, leegid on minust väljas.
Ootusärevus on külmavärninaid tekitav.
Samas nii palju nüüd teha. Esiteks rohud ära jätta, et keha saaks normaalsesse olekusse tagasi. Sest ühed rohkud hakkavad vastasel juhul takistama hetkel. Tunnen, kuidas nad hetkel mind maha suruvad.
Trenni peab rohkem tegema, aga ilmad nüüd sellised vihmaga, et ei taha sellise ilmaga sõita. Pole haigusi juurde vaja.
Selline tunne valdab nagu oleks armunud. Või ehk vabalangemine ilma lõputa.
Seoses sellega.
Sellline asi on mulle jumalik. Tahan seda kunagi ära proovida.
Lootust neisse fihmastesse päevadesse =)
Eile registreerusin ära pikale distantsile. 133km on siis soolas nüüdseks. Oi kui hea tunne on sees. Keha hüppab rõõmust. Umbes nagu kui sees varem põles leek, siis nüüd põlen üleni, leegid on minust väljas.
Ootusärevus on külmavärninaid tekitav.
Samas nii palju nüüd teha. Esiteks rohud ära jätta, et keha saaks normaalsesse olekusse tagasi. Sest ühed rohkud hakkavad vastasel juhul takistama hetkel. Tunnen, kuidas nad hetkel mind maha suruvad.
Trenni peab rohkem tegema, aga ilmad nüüd sellised vihmaga, et ei taha sellise ilmaga sõita. Pole haigusi juurde vaja.
Selline tunne valdab nagu oleks armunud. Või ehk vabalangemine ilma lõputa.
Seoses sellega.
Sellline asi on mulle jumalik. Tahan seda kunagi ära proovida.
Lootust neisse fihmastesse päevadesse =)
neljapäev, 6. mai 2010
Where are we going with the pig is a big big secret ! :D
We tell no one, anyone, oh yeah oh yeah OH NO ! XD
Ja real life versioon
Ja real life versioon
kolmapäev, 5. mai 2010
Leidsin uudistest midagi lahedat :D
Vaadake kindlasti ja Te ei kahetse. Ma loodan ;)
http://ohtuleht.ee/index.aspx?id=376718
http://ohtuleht.ee/index.aspx?id=376718
esmaspäev, 3. mai 2010
Esmaspäev ;)
Tere! :)
Ürgmees :D
Olen seda näinud korra, täna vaatab toanaaber, mina kuulan ja naeran end ribadeks. :D XD
Soovitan kõigile, kes seda näinud pole, siis soovitan vaadata. Saate naerda, kuigi jah, tõde on see, mis räägitakse. Nii ongi.
Kui tahate sellest kuulda, siis mina võin aidata. Ma suht niimoodi käitungi, kui seal räägitakse. :)
Täna sai üldse kuidagi palju nalja.
Käisime toanaabritega rattapoes. Üks toanaaber ostis omale rattaluku. See oli muidugi kiirklambriga kinni, aga nuga polnud. :) JA siis ta seal keerutas seda lukku sellest kiirkinnitusest läbi. Mina ja teine toanaaber naersime ja kommenteerisime seda muidugi. :D Aga bussipeatuse inimesed vaatasid küll meid kui lollakaid. XD
Lisaks oli üldse kõik tänased sündmused kuidagi humoorikas toonis. :D
Käisime siis KMA-d otsimas. TAhtsin seal ühte asja võtta, aga ajasin asutused segi, minul on vaja Pensioniametit, mitte KMA-d. :D Täielik põrumine. Eriti lahedaks teeb asja see, et passisin selleks 15min Tartu Lõunaprefektuuri hoones. ;) Oi, ma sain naerda oma idiootsuse üle. :D
Aga kuna juba sattusime Põllu tn kanti, seal ju Salvesti pood ka, siis mõtlesime, et hüppame ka sealt läbi. Midagi ehk head ja odavalt võimalik omandada. :D
Läksime jahile. Siht oli olemas, midagi head ja odavat. :) Poe juures hobused kinni ja poodi. XD Leidsimegi, porgandi-astelpaju mahla, tõesõna, puhas mahl, mitte mingi läga. :) 11.- pole palju selle eest maksta, 1l pudel. :)
Umbes 2 min või vähem oli minul pudel tühi ja siis hakkas kõht paisuma. Täitsa lõpp kui toitev asi see on ikka. ;) Ma võtsin veel omale majoneesi küüslaugu ja tilliga. Praeguseks hetkeks juba on pool pukri tühjaks õgitud, enamus niisama, mitte millegi lisandiks. :D
Aga äärmiselt lahe on 2 korda linna ühest otsast teise sõita. XD
Tegin nüüd õhtul omale süüa, makaronid ja siis kõrvale sibula/vorstikaste. Garneeringuks sai siis lõigata omale ühikasse toodud murulauk.
Ääretult maitsev tuli söök, kui vaid rohkem mahuks sööma. ;) Misest, et söön vabalt mingi pool potti makarone ja veel pannitäie kastet peale. Lisaks kõrvale joogiks 1l mingit jooki, tee/kohv või mahl/piim.
Ja ma olen paras kont oma söömise kohta. ;)
Nüüd veel magustoiduks hapukoor kakao ja suhkruga. (Y)
Siis peab ka vist koolitööd tegema, kuigi absoluutselt ei viitsi. Nii mõtetu ju see kooliskäik. Niisama passida kuskil linnas oleks ka ilmselt huvitavam. XD Ei arva ma nii, kuigi jah, lasen suht palju tunde üle oma koolis. :)
Olge tublid ja ärge sattuge pahandustesse, muidu lõpetate ka Lõunaprfeketuuri 42" teleka ekraanil tagaotsitavate nimekirjas. :D
Meeldivat õhtut ja loodan, et Teil läks tänane päev korda. Minul läks. :)
PS. kirjavead paluks andestada mulle. (A)
Ürgmees :D
Olen seda näinud korra, täna vaatab toanaaber, mina kuulan ja naeran end ribadeks. :D XD
Soovitan kõigile, kes seda näinud pole, siis soovitan vaadata. Saate naerda, kuigi jah, tõde on see, mis räägitakse. Nii ongi.
Kui tahate sellest kuulda, siis mina võin aidata. Ma suht niimoodi käitungi, kui seal räägitakse. :)
Täna sai üldse kuidagi palju nalja.
Käisime toanaabritega rattapoes. Üks toanaaber ostis omale rattaluku. See oli muidugi kiirklambriga kinni, aga nuga polnud. :) JA siis ta seal keerutas seda lukku sellest kiirkinnitusest läbi. Mina ja teine toanaaber naersime ja kommenteerisime seda muidugi. :D Aga bussipeatuse inimesed vaatasid küll meid kui lollakaid. XD
Lisaks oli üldse kõik tänased sündmused kuidagi humoorikas toonis. :D
Käisime siis KMA-d otsimas. TAhtsin seal ühte asja võtta, aga ajasin asutused segi, minul on vaja Pensioniametit, mitte KMA-d. :D Täielik põrumine. Eriti lahedaks teeb asja see, et passisin selleks 15min Tartu Lõunaprefektuuri hoones. ;) Oi, ma sain naerda oma idiootsuse üle. :D
Aga kuna juba sattusime Põllu tn kanti, seal ju Salvesti pood ka, siis mõtlesime, et hüppame ka sealt läbi. Midagi ehk head ja odavalt võimalik omandada. :D
Läksime jahile. Siht oli olemas, midagi head ja odavat. :) Poe juures hobused kinni ja poodi. XD Leidsimegi, porgandi-astelpaju mahla, tõesõna, puhas mahl, mitte mingi läga. :) 11.- pole palju selle eest maksta, 1l pudel. :)
Umbes 2 min või vähem oli minul pudel tühi ja siis hakkas kõht paisuma. Täitsa lõpp kui toitev asi see on ikka. ;) Ma võtsin veel omale majoneesi küüslaugu ja tilliga. Praeguseks hetkeks juba on pool pukri tühjaks õgitud, enamus niisama, mitte millegi lisandiks. :D
Aga äärmiselt lahe on 2 korda linna ühest otsast teise sõita. XD
Tegin nüüd õhtul omale süüa, makaronid ja siis kõrvale sibula/vorstikaste. Garneeringuks sai siis lõigata omale ühikasse toodud murulauk.
Ääretult maitsev tuli söök, kui vaid rohkem mahuks sööma. ;) Misest, et söön vabalt mingi pool potti makarone ja veel pannitäie kastet peale. Lisaks kõrvale joogiks 1l mingit jooki, tee/kohv või mahl/piim.
Ja ma olen paras kont oma söömise kohta. ;)
Nüüd veel magustoiduks hapukoor kakao ja suhkruga. (Y)
Siis peab ka vist koolitööd tegema, kuigi absoluutselt ei viitsi. Nii mõtetu ju see kooliskäik. Niisama passida kuskil linnas oleks ka ilmselt huvitavam. XD Ei arva ma nii, kuigi jah, lasen suht palju tunde üle oma koolis. :)
Olge tublid ja ärge sattuge pahandustesse, muidu lõpetate ka Lõunaprfeketuuri 42" teleka ekraanil tagaotsitavate nimekirjas. :D
Meeldivat õhtut ja loodan, et Teil läks tänane päev korda. Minul läks. :)
PS. kirjavead paluks andestada mulle. (A)
pühapäev, 2. mai 2010
Vihastan teid kõiki nüüd ;)
Pole midagi paremat kui olla MINA!
Julgete vastu vaielda? :@
Vaielge, vähemalt saame jutule. :D
Peab mainima, et viimaks vaba olla on kui lennata. ;) Enam ei pea ma mõtlema, mis teen, sest kõik peegeldub vaid MINULE. :D
Peaks mainima, et kõik mu haigused ja nõrkused on justkui pühitud. Tunnen endas jõudu, otsusekindlust ja rõõmu. 3 asja mis siiani alati puudusid.
Aga minu plaanid?
Mäletate veel, et kirjutasin SEB Rattarallist? ;)
Nii, ideed arenevad. Käisin kodus ja meenus, et mul on olemas üks veneaegne aumiiniumraamiga võidusõiduratas. :) Uurisin siis kiirelt, et palju umbes selle kordasättimine võtaks raha. :)
Kahjuks täpset hinda ei saanud, kuid nüüd järgmine nädalavahetus lähen taas koju ja vean ratta poodi, siis oskavad paremini öelda. :)
Juhul kui suudan selle idee teaostada siis võib minu ideed 71km läbimisest suureneda 133km läbimisele. :D
Kõik on nii hästi, nagu üle tüki aja pole olnud. :D Küllap see inimene teab, kellest räägin. Tänan Sind. :)
Nii vapustav õhtu on täna. :) Kohe lähengi rattaga veerema pisut. ;)
Aga põhjus, miks üldse kirjutan on selles, et valgustan siis veidi oma muredest oma blogi austatud lugejaid.
Mul on diagnoositud reumatoidartriit. (Pm see tähendab artriit. Usun, et enamik teab mis see on.)
Lisaks on mu jalg 1cm lühem ja tänu sellele on mul pidevad seljavaalud, mid surun maha valuvaigistitega. :D
Mu silmad. Noh, mis öelda, hästi ma ei näe, kuid pime pole. Veel. Tulevikus on suur võimalus, et jään pimedaks.
Kõik see enam ei hirmuta mind, nagu varem. ;) Ma küll ei kavatse oma elu põletada, kuid nüüdsest teen seda mis soovin. :D Või ma isegi ei oska öelda. Tõestan, et minus on rohkem, kui Te eales arvasite. ;) Raivo on midagi sellist, mis hämmastab Teid, sest Te ei tea iial, milline Ta nüüd on. :D
Kõik see, mis varem mind segas ja takistas on nüüdsest läinud, sest teen seda, mis tee head teistele. Minu sõbrad võivad alati minule loota. Ka minu tuttavad. Mu telefon on avatud ka öösel, aga ma vahest ei ärka üles lihtsalt. :D
Valu, mis mind piinab, nõrkused mis mul on on mu suurimad tugevused. Tugevused, mis ei kao, sest need vaid süvenevad. Ja ma olen viimaks rõõmus, et oman neid, sest need ongi need, mis teevad minust minu. Inimesed, kes pole kannatanud, ei tea mis tähendab elada.
Rõõmustage, et elate ja tehke tööd. Jõudke teha seda, mida tahate. Vaimne ja füüsiline jõud koos on parim omadus mida saab endale lubada.
Omapärased inimesed vallutavad maailma.
Päikest ja rahu.
Ja nautige kevadet. See tuleb vaid kord. ;)
Julgete vastu vaielda? :@
Vaielge, vähemalt saame jutule. :D
Peab mainima, et viimaks vaba olla on kui lennata. ;) Enam ei pea ma mõtlema, mis teen, sest kõik peegeldub vaid MINULE. :D
Peaks mainima, et kõik mu haigused ja nõrkused on justkui pühitud. Tunnen endas jõudu, otsusekindlust ja rõõmu. 3 asja mis siiani alati puudusid.
Aga minu plaanid?
Mäletate veel, et kirjutasin SEB Rattarallist? ;)
Nii, ideed arenevad. Käisin kodus ja meenus, et mul on olemas üks veneaegne aumiiniumraamiga võidusõiduratas. :) Uurisin siis kiirelt, et palju umbes selle kordasättimine võtaks raha. :)
Kahjuks täpset hinda ei saanud, kuid nüüd järgmine nädalavahetus lähen taas koju ja vean ratta poodi, siis oskavad paremini öelda. :)
Juhul kui suudan selle idee teaostada siis võib minu ideed 71km läbimisest suureneda 133km läbimisele. :D
Kõik on nii hästi, nagu üle tüki aja pole olnud. :D Küllap see inimene teab, kellest räägin. Tänan Sind. :)
Nii vapustav õhtu on täna. :) Kohe lähengi rattaga veerema pisut. ;)
Aga põhjus, miks üldse kirjutan on selles, et valgustan siis veidi oma muredest oma blogi austatud lugejaid.
Mul on diagnoositud reumatoidartriit. (Pm see tähendab artriit. Usun, et enamik teab mis see on.)
Lisaks on mu jalg 1cm lühem ja tänu sellele on mul pidevad seljavaalud, mid surun maha valuvaigistitega. :D
Mu silmad. Noh, mis öelda, hästi ma ei näe, kuid pime pole. Veel. Tulevikus on suur võimalus, et jään pimedaks.
Kõik see enam ei hirmuta mind, nagu varem. ;) Ma küll ei kavatse oma elu põletada, kuid nüüdsest teen seda mis soovin. :D Või ma isegi ei oska öelda. Tõestan, et minus on rohkem, kui Te eales arvasite. ;) Raivo on midagi sellist, mis hämmastab Teid, sest Te ei tea iial, milline Ta nüüd on. :D
Kõik see, mis varem mind segas ja takistas on nüüdsest läinud, sest teen seda, mis tee head teistele. Minu sõbrad võivad alati minule loota. Ka minu tuttavad. Mu telefon on avatud ka öösel, aga ma vahest ei ärka üles lihtsalt. :D
Valu, mis mind piinab, nõrkused mis mul on on mu suurimad tugevused. Tugevused, mis ei kao, sest need vaid süvenevad. Ja ma olen viimaks rõõmus, et oman neid, sest need ongi need, mis teevad minust minu. Inimesed, kes pole kannatanud, ei tea mis tähendab elada.
Rõõmustage, et elate ja tehke tööd. Jõudke teha seda, mida tahate. Vaimne ja füüsiline jõud koos on parim omadus mida saab endale lubada.
Omapärased inimesed vallutavad maailma.
Päikest ja rahu.
Ja nautige kevadet. See tuleb vaid kord. ;)
reede, 30. aprill 2010
Tõnu Trubetsky
Niih, kuskilt jälle imelikust kohast hakata ;)
Kirjanduse tunni ülesanne oli teha ettekanne vabaltvalitud Eesti kirjaniku, luuletaja või kirnadustegelase kohta.
Mina valisin omale hingelähedase teema muidugi. Pikaaegne Vennaskonna fänn, anarhistlike vaadete toetaja.
Esimeseks üllatuseks avastasin, et maailmas päris tuntud bändi solistist pole just palju kirjas internetiavarustes. Ilmselt on põhjuseks tema sünniaeg. :)
"TRUBETSKY, Tõnu (24. IV 1963), luuletaja, prosaist, muusik. Sündinud Tallinnas transporditöötajate pojana, õppis Tallinna 7. (1970–72) ja 32. keskkoolis, lõpetas viimase 1981. Töötas müürsepana, laadijana, elektrimontöörina jms.; 1985–87 stuudios "Tallinnfilm", viimati kunstnik-multiplikaatorina; 1989–90 nooremtoimetaja kirjastuses "Eesti Raamat". 1997. a-st re~ issöör stuudios "Faama Film". 1984. a-st laulnud mitmetes punk- ja rock-bändides, kõige pikemalt ansamblis "Vennaskond". 1991 elas ja tegutses muusikuna Soomes. Radio France Internationale'i Grand Prix des Media 1996. Suure Vankri muusikaauhind 1996. Ameerika Biograafilise Instituudi uurimistöönõunik ja juhatuse liige 1997. Tallinna Noorte Autorite Koondise liige 1987. Eesti Kirjanike Liidu liige 1997.
Esimesed Trubetsky luuletused said ajakirjanduses ilmuda 1986. Luuletuskogudes "Pogo" (1989; ilmus "Kassetis ’88") ja "Anarhia" (1994) on olulisel kohal laulutekstid. Trubetsky luule dokumenteerib 1980. a-te Eesti punknooruse elutunnet, järgib punktekstide rahvusvahelisi kinnismotiive ning ilustusteta poeetikat. Hilisemat laadi ilmestab apokalüptiliste piltide ja anarhismi-kuulutuste vaheldumine lüürilisuse ja noorusnostalgiaga. (Trubetsky anarhismikäsitust vt Vk 1998, 1/2.) Trubetsky on mitme kollektiivse "punkromaani" kaasautor: "Inglid ja kangelased" (1992), "Daam sinises" (1994; mõlemad koos Anti Pathique’iga), "Mina ja George" (1996; teg. 1997). Neid iseloomustavad spontaanselt hargnev faabula, absurdihuumor, seiklus- ja ulmekirjanduse elementide põimumine subkultuuri argipäeva kujutamisega. Koostanud luulevalimiku "Eesti luuleaasta '88 '89" (1990). Dokumentaalse muusikafilmi "Vennaskond. Millennium" (1998) rešissöör. Trubetsky luulet on tõlgitud soome, vene ja liivi keelde."
(Pärit: http://www.tuglas.fi/illimar/taustalukemiseksi/Eest_punkluule.html)
Mina kahjuks pole nii hea oskaja kirjutaja, et oskaksin värvikalt kõiki sündmusi kirjeldada. Lisaks minu peamine kokkupuude Trubetskyga seisneb Tema luule kaudu. Eriti just Vennaskonna muusika.
Igastahes, selle ettekande tegemine oli suurim halbade asjaolude kokkulangemine. :D
Asi algas sellest, et plaanisin minna tudengipäevade raames ööorienteerumisele. Vedasin ka oma toanaabri kaasa. Ja mõned pidid hiljem tulema. Noh, egas midagi, kesklinna jalutama, teepealt poest läbi ja "kütust" ostma. :D Kes siis ikka kainelt öösel mööda linna jalutaks? :D
Küte olemas, jõutud ka Pirole. Esimesed "soendusdressid" selga ja ootama siis kaaslasi. Mingi tund aega olime varem kohal, et oleks aega kordineerida paremini.:)
Umbes 15 min enne algust, kõne, kuulge, me ei tle, lähme Meie Meest vaatama. Kurat võtaks :@ Kolmas tiimi liige sai terviserikke kaela. Täielik farss oli see asi. 2-kesi ka ei viitsing minna. No ok, tagasi ühika, kuhu ei tohi täis peaga minna, aga meil oli juba 2 "soendusdressi" seljas. :S
Pole hullu, teepealt Siriusest läbi, burger näppu, teepeal hea süüa, kõht tühi juba. ;)
Kuna saime ühikasse enne 22-t siis kõik ok. tuppa ära. Aga "kütus" ju kotis veel. *-)
Algne mõte, öösel üleval, arvutimängu. :D
See langes ka ära, toanaaber läks magama. No ok. :)
Mõtlesin siis, et teen oma esitluse ära. Hea mõte ju, vähemalt koolitöö tehtud. ;)
Powerpoint lahti, nimed paika, ja siis blokk. :(
No ok, hommikul sai raamatuid laenutatud, et veidi uurida. Istun siis oma voodi mugavalt, õlle lahti ja raamatut lugema. Ja nii ma seal lugesin, õllepudelid tühjenesid ja raamat edenes. :)
Hommikul umbes kella 5 paiku oli raamat loetud. (Raamatuks oli Trubetsky "Inglid ja Kangelased".)
Esitluse juurde tagasi.
Sain sellegi tehtud, pole viga, päris pikk, peaks küll 45 min suutma rääkida. :)
Aga asja parim osa, ega ma ju kaineks ei saa hommikuga, esimesel tunnil kohe esitlemine. Lisaks jube unine ka ju veel. :S
Polnud hullu, hommikul enne tundi pesema, teksad, valge triiksärk ja pintsak selga. Ehk petab ära. :) Lõhna ka ikka mõnuga peale. Ps, hambapesu oli eriti tähtis. ;)
Ja ma tegin asja ära, täitsa lõpp. kuidagi suutsin oma esitluse ära teha. Õigemini, päris hästi, õpetaja isegi kiitis suht. :)
See on õpetuseks, et enam nii ei tasu teha, äkki järgmine kord ei vea. ;)
Kuigi jah, jumal hoiab joodikuid ja lollakaid. :D
Päikest neil vihmastel ja külmadel päevadel Teie hingedesse :)
Raivo
teisipäev, 27. aprill 2010
Öölaulupidu ja õllejooks :)
Tere rahvas :D
Käisin siis esimest korda öölaulupeol. Otsisin omale siis kaaslasi, kuid kõik hüppasid alt ära või oli neil plaanid juba olemas.
Noh, mis sellest, lähen nagunii oli mõte :).
Õhtul bussile minnes, et kesklinna jõuda sattusin kokku ühe sõbrannaga, ei tea kuidas nimetada naissoost sõpru, ja ta liikus ka laulma.
Õnnekombel kutsust ta mind kaasa. Seega liitusin tema seltskonnaga. Äärmiselt lõbus oli. Mõned laulud olid muidugi väga hästi teada. Näiteks: Vana jõgi, vana jõgi lalallalallalallalallalalla, vana jõgi, vana jõgi lallalallalallalallalallalalla. :D
Vähemasti läks õhtu korda. See oli parim, mis võiks juhtuda :)
Õllejooks
Täna, 27.04.2010, sai siis ka jälle sama seltskonnaga mindud. Äärmiselt lahe oli vaadata sokivõistlust. Enne seda Tudengiauto 2010 võistlust. Viimaseks ürituseks oli siis õllejooks.
Mõte lihtne, jooksed mingi maa, õlle klaasi valada, ära juua, 10 ringi ümber posti ja tagasi. 5 inimest meeskonnas. Tegime siis vastastele ära :)
Äärmiselt lahe oli osaleda, pole ammu midagi nii huvitavat teinud :D
Lõbus on olnud see nädal :D
Viimane tgevus oli tudengipäevade raames mingi rannaaeroobika, kus sai ka kaasa hüpatud, kuigi jah, ei oska seda absoluutselt XD Olin pigem naljanumbriks seal :D
Tänud Silvale, Kätlinile ja Janale. Ääretult hea seltskond olete ;)
Käisin siis esimest korda öölaulupeol. Otsisin omale siis kaaslasi, kuid kõik hüppasid alt ära või oli neil plaanid juba olemas.
Noh, mis sellest, lähen nagunii oli mõte :).
Õhtul bussile minnes, et kesklinna jõuda sattusin kokku ühe sõbrannaga, ei tea kuidas nimetada naissoost sõpru, ja ta liikus ka laulma.
Õnnekombel kutsust ta mind kaasa. Seega liitusin tema seltskonnaga. Äärmiselt lõbus oli. Mõned laulud olid muidugi väga hästi teada. Näiteks: Vana jõgi, vana jõgi lalallalallalallalallalalla, vana jõgi, vana jõgi lallalallalallalallalallalalla. :D
Vähemasti läks õhtu korda. See oli parim, mis võiks juhtuda :)
Õllejooks
Täna, 27.04.2010, sai siis ka jälle sama seltskonnaga mindud. Äärmiselt lahe oli vaadata sokivõistlust. Enne seda Tudengiauto 2010 võistlust. Viimaseks ürituseks oli siis õllejooks.
Mõte lihtne, jooksed mingi maa, õlle klaasi valada, ära juua, 10 ringi ümber posti ja tagasi. 5 inimest meeskonnas. Tegime siis vastastele ära :)
Äärmiselt lahe oli osaleda, pole ammu midagi nii huvitavat teinud :D
Lõbus on olnud see nädal :D
Viimane tgevus oli tudengipäevade raames mingi rannaaeroobika, kus sai ka kaasa hüpatud, kuigi jah, ei oska seda absoluutselt XD Olin pigem naljanumbriks seal :D
Tänud Silvale, Kätlinile ja Janale. Ääretult hea seltskond olete ;)
neljapäev, 22. aprill 2010
Tartu-Põlva-Tartu
Olen selle asjaga hiljaks jäänud väga palju. Homme juba reede ja siis ongi nädal sellest juba möödas. :)
Igastahes, midagi huvitavat nagu ei oskagi öelda selle säidu kohta, kui, et see oli endale tõestamiseks, et suudan ka pikemaid maid sõita. Kuigi jah, hetkejuhul sõitsin Põlva, olin seal paar tundi ja seejärel sõitsin tagasi. Kokku sõitsin 90km.
Keskmine kiirus oli 23km/h
Sõiduajaks oli pisut alla 4h.
See on samas eelnevate aastatega võrreldes üsnagi kiire minu kohta, sest varasemal ajal sõitsin keskmiselt vaid 20km/h
Loodan, et jõuan lähiajal veel sõita pikemaid otsasi, kuna ma tahan siiski osaleda SEB rattarallil. Kardan, et pean leppima osalemisega 71km distantsil. Ma pole kindel, et suudan 133km kaas sõita, kuid ma pole veel täiesti kindlaid plaane teinud. Kool võtab ka oma aja siiski. EUCIP eksam siiski tulemas. Ja kahjuks on hetkel see haigus ka veel kallal, mis segab tõsiselt keha taastumist ning jõudlust. Saaks juba haigusest lahti, siis saab tugevamalt pingutada.
Loodan nüüd leida aega, et minna katsetama seda 71km distantsi. Tahan proovida, kui võimekas on mu keha järjest sõitma seda distantsi. Samas kardan, et seda ei juhtu niipea. Aga loota ju tuleb.
Täna koju ja homme arstile :)
Pea on ideid täis, kuid samas kardan neid teostada, kuna kooli lõpetamine on liiga tähtis. Kooli Eesti keele eksam pidi olema 31mai. Hmm, SEB Rattaralli on aga 30mai. Ja lisaks mu teise blogi idee. Tahaks oma teise blogi uuesti ka käima lükata, kuid näib, et hetkel on selle blogigai mul raskusi :D. Teine blogi oleks rohkem minu mõttemaailmast ning raamatutest, kirjanikest. Sügavama tähendusega oleks see teine blogi mulle.
Päikest ja aktiivsust Teie päevadesse!
Raivo
Igastahes, midagi huvitavat nagu ei oskagi öelda selle säidu kohta, kui, et see oli endale tõestamiseks, et suudan ka pikemaid maid sõita. Kuigi jah, hetkejuhul sõitsin Põlva, olin seal paar tundi ja seejärel sõitsin tagasi. Kokku sõitsin 90km.
Keskmine kiirus oli 23km/h
Sõiduajaks oli pisut alla 4h.
See on samas eelnevate aastatega võrreldes üsnagi kiire minu kohta, sest varasemal ajal sõitsin keskmiselt vaid 20km/h
Loodan, et jõuan lähiajal veel sõita pikemaid otsasi, kuna ma tahan siiski osaleda SEB rattarallil. Kardan, et pean leppima osalemisega 71km distantsil. Ma pole kindel, et suudan 133km kaas sõita, kuid ma pole veel täiesti kindlaid plaane teinud. Kool võtab ka oma aja siiski. EUCIP eksam siiski tulemas. Ja kahjuks on hetkel see haigus ka veel kallal, mis segab tõsiselt keha taastumist ning jõudlust. Saaks juba haigusest lahti, siis saab tugevamalt pingutada.
Loodan nüüd leida aega, et minna katsetama seda 71km distantsi. Tahan proovida, kui võimekas on mu keha järjest sõitma seda distantsi. Samas kardan, et seda ei juhtu niipea. Aga loota ju tuleb.
Täna koju ja homme arstile :)
Pea on ideid täis, kuid samas kardan neid teostada, kuna kooli lõpetamine on liiga tähtis. Kooli Eesti keele eksam pidi olema 31mai. Hmm, SEB Rattaralli on aga 30mai. Ja lisaks mu teise blogi idee. Tahaks oma teise blogi uuesti ka käima lükata, kuid näib, et hetkel on selle blogigai mul raskusi :D. Teine blogi oleks rohkem minu mõttemaailmast ning raamatutest, kirjanikest. Sügavama tähendusega oleks see teine blogi mulle.
Päikest ja aktiivsust Teie päevadesse!
Raivo
reede, 16. aprill 2010
Minu väike moto
Care more than some think is wise. Risk more than some think is safe. Dream more than some think is practical. Expect more than someone think is possible. Try harder than some think i could.
Ma üritan enamasti rohkem kui vaja, sest vastasel juhul ei teeks ma seda, mis teen. Ületada iseend on mu soov.
PS. Tartu-Põlva-Tartu postitus on ka tulekul.
Teile
Raivolt
Ma üritan enamasti rohkem kui vaja, sest vastasel juhul ei teeks ma seda, mis teen. Ületada iseend on mu soov.
PS. Tartu-Põlva-Tartu postitus on ka tulekul.
Teile
Raivolt
kolmapäev, 14. aprill 2010
Kolmapäev
Neljapäeva hommik on nüüdseks. Ei jõudnud kuidagi varem kirjutama lihtsalt.
Alustan siis salhusest.
Teisipäeva õhtul läksingi Supilinna, aga otsustasin, et lähen mööda Emajõe äärt mööda. Pärast Ujula Konsumi silda kaovad veeäärelt majad ja jääb vaiksemaks. Meeldiv oli seal aeglaselt säita ja vaadata kuidas vesi on peaaegu sõiduteeni. Edasi tuli kruusarada, kus kalamehed püüdsid kala ja huvilised jalutasid/velosid.
Supilinna terviserada on äärmiselt hea koht kus treenida, seal on ääretult hea rajaprofiil, tõusud ja langud. Päris mõnus, et end treenida. Inimesi oli rajal teisigi. Loogiline eks?Kes rullis, kes sõitis koos lastega, kes jooksid. Inimesed tegelevad siiski päris palju tervislike eluviisidega.
Ega ma seal kaua ei sõitnud väga, vastik haigus sunnib keha hoidma, pole eda minekut, mis tavaliselt.
Kolmapäev.
Iga hommikuga annab haigus üha enam tunda. Kool möödus suhteliselt lihtsalt. Esimene tund kestis kokku 30 min, kuna õpetaja saabus alles 30 minutit enne tunni lõppu. Järgmised 2 tundi, Eesti keel, vaatasime "Kuulsuse Narrid" filmi. Ja lisaks tuli kirjutada veel "Kuidas põhineb/kujuneb EBATERVELTl kõrge enesehinnang?". 20 lauset ja asi korras.
Täna siis üle 3-me kuu taas jõusaalis. Oi oi, kuidas on keha nõrgestanud erinevad liigesepõletikud, mida põdesin viimase 3 kuu jooksul. Lisaks hetkel seljas turniv haigus. Õnneks on kõik parandatav kui taas aktiivsemalt hakata käima sõitmas rattaga ja jõusaalis. Pole vaja muud kui meelekindlust, et jõuan kuskile ja tahan seda.
Õhtul kohtusin sõpradega, keda polnud ligi 1,5 aastat näinud. Käisime piljardit mängimas, mina ei oska seda mängida, ja veetsime lihtsalt lõbusalt aega. Oli ülimalt meeldiv näha uuesti neid.
Varsti kirjutan jälle ehk?
Alustan siis salhusest.
Teisipäeva õhtul läksingi Supilinna, aga otsustasin, et lähen mööda Emajõe äärt mööda. Pärast Ujula Konsumi silda kaovad veeäärelt majad ja jääb vaiksemaks. Meeldiv oli seal aeglaselt säita ja vaadata kuidas vesi on peaaegu sõiduteeni. Edasi tuli kruusarada, kus kalamehed püüdsid kala ja huvilised jalutasid/velosid.
Supilinna terviserada on äärmiselt hea koht kus treenida, seal on ääretult hea rajaprofiil, tõusud ja langud. Päris mõnus, et end treenida. Inimesi oli rajal teisigi. Loogiline eks?Kes rullis, kes sõitis koos lastega, kes jooksid. Inimesed tegelevad siiski päris palju tervislike eluviisidega.
Ega ma seal kaua ei sõitnud väga, vastik haigus sunnib keha hoidma, pole eda minekut, mis tavaliselt.
Kolmapäev.
Iga hommikuga annab haigus üha enam tunda. Kool möödus suhteliselt lihtsalt. Esimene tund kestis kokku 30 min, kuna õpetaja saabus alles 30 minutit enne tunni lõppu. Järgmised 2 tundi, Eesti keel, vaatasime "Kuulsuse Narrid" filmi. Ja lisaks tuli kirjutada veel "Kuidas põhineb/kujuneb EBATERVELTl kõrge enesehinnang?". 20 lauset ja asi korras.
Täna siis üle 3-me kuu taas jõusaalis. Oi oi, kuidas on keha nõrgestanud erinevad liigesepõletikud, mida põdesin viimase 3 kuu jooksul. Lisaks hetkel seljas turniv haigus. Õnneks on kõik parandatav kui taas aktiivsemalt hakata käima sõitmas rattaga ja jõusaalis. Pole vaja muud kui meelekindlust, et jõuan kuskile ja tahan seda.
Õhtul kohtusin sõpradega, keda polnud ligi 1,5 aastat näinud. Käisime piljardit mängimas, mina ei oska seda mängida, ja veetsime lihtsalt lõbusalt aega. Oli ülimalt meeldiv näha uuesti neid.
Varsti kirjutan jälle ehk?
teisipäev, 13. aprill 2010
13 aprill
Meeldiv päev.
hommikul ärkasin jubeda kurguvaluga. Eks see haigus annab viimaks endast aina tugevamalt tunda, aga mul pole aega haige olla. Tuleb treenida ning koolis käia. Eriti nüüd, kus koolinädal on vaid esmaspäev - neljapäev. Pole ju palju, et vastu pidada. Lisaks hakkasid ka hinnetega seotud probleemid lahenema.
Otsisin üles kunagi msnni lisatud inimese ja võtsin nendega uuesti ühendust.
Üritan nüüd veel õhtul minna uurima kuidas on Supilinna pool see terviserada. Äkki seal meeldiv vurada ja siis saab seal aegajalt käima hakatud.
hommikul ärkasin jubeda kurguvaluga. Eks see haigus annab viimaks endast aina tugevamalt tunda, aga mul pole aega haige olla. Tuleb treenida ning koolis käia. Eriti nüüd, kus koolinädal on vaid esmaspäev - neljapäev. Pole ju palju, et vastu pidada. Lisaks hakkasid ka hinnetega seotud probleemid lahenema.
Otsisin üles kunagi msnni lisatud inimese ja võtsin nendega uuesti ühendust.
Üritan nüüd veel õhtul minna uurima kuidas on Supilinna pool see terviserada. Äkki seal meeldiv vurada ja siis saab seal aegajalt käima hakatud.
pühapäev, 11. aprill 2010
Põltsamaa - Tartu
See pole küll rattaretk, kuid kirjutan siiski, sest ise pole ratast bussiga varem nõnda teise linna viinud ja ei osanud oodata, et kas bussijuht nõustub või ei.
Jalgratas pole siiski ju kõige tavalisem bpagas ilmselt bussi panipaigas. Meeldiv öelda, et bussijuht oli vastutulelik. Sain jagratta kenasti peale ja sõit Tartusse algas.
Tartus võtsin ratta, kott selga ja ühikasse pedaalima. Siis meenus mulle linna suurim miinus jagrattal kulgedes, see meeletu tolm ja must õhk. Õigemini lendas lärakatena näkku. See tähendab, et lähipäevil uurima mis rattarajad ümbruses on ja üldse, mida huvitavad siin ümbruses leidub. Avastan äkki veel mõne huvitava paiga, mida kunagi hiljem taas külastada.
Mõtlesin täna, et mis asju peaks endale näksimiseks võtma, kui sõita kavatsen, leidsin, et rosinad peaksid olema hea valik, kuna looduslik suhkur ja pealegi on mugavalt taskusse või kuhugi mujale ladustatavad.
Hoiavad vaimu ka keha virkas seisundis. Linnas on vja siiski väga palju tähelepanu. Nagu ka maanteel. rattarajad meidi mugavamad, seal vähem liiklejaid, kes oleksid nii ohtlikud kui autod.
Soovin edu kõigile kaasratturitele. Peas küpseb üks idee, millest räägin, kui asi teostatud.
Päikselist kevadet ning nael kummi!
Jalgratas pole siiski ju kõige tavalisem bpagas ilmselt bussi panipaigas. Meeldiv öelda, et bussijuht oli vastutulelik. Sain jagratta kenasti peale ja sõit Tartusse algas.
Tartus võtsin ratta, kott selga ja ühikasse pedaalima. Siis meenus mulle linna suurim miinus jagrattal kulgedes, see meeletu tolm ja must õhk. Õigemini lendas lärakatena näkku. See tähendab, et lähipäevil uurima mis rattarajad ümbruses on ja üldse, mida huvitavad siin ümbruses leidub. Avastan äkki veel mõne huvitava paiga, mida kunagi hiljem taas külastada.
Mõtlesin täna, et mis asju peaks endale näksimiseks võtma, kui sõita kavatsen, leidsin, et rosinad peaksid olema hea valik, kuna looduslik suhkur ja pealegi on mugavalt taskusse või kuhugi mujale ladustatavad.
Hoiavad vaimu ka keha virkas seisundis. Linnas on vja siiski väga palju tähelepanu. Nagu ka maanteel. rattarajad meidi mugavamad, seal vähem liiklejaid, kes oleksid nii ohtlikud kui autod.
Soovin edu kõigile kaasratturitele. Peas küpseb üks idee, millest räägin, kui asi teostatud.
Päikselist kevadet ning nael kummi!
Mäeküla - Põltsamaa
Kirjutan siis lähemalt sellest reisikesest. Kirjutan üles ka kompuutri andmed.
Sõiduajaks oli 1h 43min ja 25 sek.
Kilomeetreid kogunes 38,11 km.
Keskmine kiirus oli 22,1 km/h.
Kõige suurem kiirus oli 41,3 km/h.
Kaloreid 570,6 cal.
Selle odomeetril hetkel 2677,4 km.
See pole minu sõidetud küll, aga loodan, et lähima paari nädala jooksul suudan viia kilometraasi 3000 km-ni. See on küll suur soov, arvestades, et pole juba üle aasta istunud rattal.
Suurem plaan on osaleda rattarallidel ja tegeleda enese füüsise tõstmisega. Aga soovin osaleda võistlustel, et võita. Tahan tõestada midagi endale.
Palju tõestamist vajan.
laupäev, 10. aprill 2010
Algus!
Tere maailm!
Nii tavaliselt alustatakse uute programmide kirjutamist, et see esimene tekst mille programm tavaliselt genereerib.
Aga kuna minu blogi kõigest tõuseb tuhast, siis siiski alustan selliste sõnadega.
Pärast väga dramaatilisi sõndmusi mu elus otsustasin taas haarata millegi järele. Haarasin rattalenksude järele. Esimene teekond oli mul seekord siis Mäeküla-Põltsamaa. See lühike tee, oli päris raske arvestades kõike, mis oli juhtunud. Nii keha kui vaim on nõder justkui.
See eelnev lõik on mu rattablogi algus, ma loodan. Plaanin siia kirjutada palju mu nüüdse harrastusest kirjutada, mis teeb mulle piisavalt tegevust, et mitte mõelda oma muudest probleemidest.
Loodan, et viibite minuga sel asfaldil kasvõi minu ajaveebist lugedes.
Tervitades Raivo.
Tellimine:
Postitused (Atom)