reede, 13. august 2010

The long long post, hopefully.

Nii, ma olen liiga pikalt edasi lükanud seda postitust. Ma hakkan seda nüüd kirjutama ja siis avaldan selle.ma pean nii palju siia märkima.
Alustame siis mõnest lõbusast ja heast asjast.

Menny aka Merlin.
Lubasin Sinu kohta kirjutada.
Oled üks igavesti tore neid. Sinus on soojust ja siirust, mida sageli on liiga vähe siin ilmas. Samas, Sa pead viimaks harjuma sellega, et olen nagu olen, ma jään alatiseks endast halvemini arvama, kui arvavad minust teised. See on lihtsalt minupoolne kaitse kõigile mu tuttavatele. Kahju, et me kuidagi kokku ei saa, sest siis oleks hoopis teine tera rääkida. (Juhul kui siia midagi juurde ei tule, siis tegelikult saaks veel palju öelda, kuid mina ei oska.)

Grete
Long time no see. Long time no talk. Liiga kaua.
Ilmselt mu elu kõige totraim ja häbituim samm oli midagi ütlemata kaduda. Kahetsen seda nüüd palju, kuigi samas, äkki nii oligi parem. Me ei saa seda eales teada. Aga tänan, et minuga üldse pärast seda räägid veel. Sest inimene, kelle tõttu nii tegin polnud seda väärt, see inimene, hmm, ma ei tohiks teda isegi inimeseks nimetada, polnud väärt mu sõpru. Aga tegelikult tahtsin öelda, kui hea on Sinuga rääkida. Oskad aidata, isegi kui seda ei plaani (vähemalt nii tundub). Nüüd mõistan, et Sinu sõprus on väärt tuhandeid kordi rohkemat kui oli see "inimene" eales väärt. Kuigi üritad mulle selgeks teha, et näen Sind läbi väga roosade prillide, siis arvan, et Sa oled liiga hea, et olla minu tuttav, veel enam sõber. Tänan Sind, et oled olemas.

Helena
Nii, kõige uuem inimene mu tutvusringkonnas.
Sa pead viimaks mõistma, et tegelikult oled parem, kui eeldad ja väärid rohkem kui mõned teised õnnelikku lõppu. Ühel päeval tuleb keegi, kes oskab hinnata Sind tõeliselt.

Nüüd said need 3 inimest mainitud.

________________

Mõned päevad tagasi kirjutasin paberile mõned read, õigemini lausa A4 lehepoolt kirjutasin täis ja nüüd trükin selle siia, kuna arvan, et mu käekiri oleks loetamatu.

Käsikiri No.1:
"Tere.
Mul pole vähimatki aimu, mida siia kirjutan. Aga midagi siiski ma sellele lõuendile kirjutan. ostsin täna uue pastaka, mida nüüd katsetan. Kell on hetkel midagi 1 paiku öösel. Kuulan neid 3-me lugu, mis viimases postis avaldasin. Huvitav, kas olen taas lasknud end tirida sellesse musta auku, mis on nimetusega Raivo. ükskõik kui hästi mul ka ei lähe, miski viib alati mu pilvedest minema. Või õigemini rebib mu maa alla. Aga see ei oma tähtsust. Sest olenemata kõigest, on viimased kuud olnud täis rõõmu, rõõmu mida polnud ma pikalt tundnud. Kõik justkui edenes, leidsin palju uusi sõpru. Mõned neist on väga kalliks saanud. Ma loodan, et suudan neile abiks olla.
Juba korra varem kirjutasin, kuidas mu enda sõbrad hülgasid mu. See on vale, sõpru ei hüljata. Ma ei hülga oma sõpru. Jah, tean, et tegelikult olen seda juba teinud. Kuid seda vaid 1 põhjusel, et ma poleks takistuseks.
Miks on nii, et õnnes ja rõõmus ümbritsevad meid inimesed? Aga samas kui vajame tuge, on kõik need kellele lootsid kadunud?"

______________________

Ja järgmine lehepool
Käsikiri No. 2
"Hommik. Hetkel lürbin oma hommikukohvi. Eile sai ostetud Merrildi kohvi, millel oli märge "In cup", seega peaks täiesti ideaalselt sobima meie kohvivalmistusmeetodiga. Mida veel võiks siia lisada? Erinevalt eilsest, tehniliselt oli öösel juba täna, kuid selguse mõttes nimetama seda eilseks. Eile istusin voodis ja kirjutasin, kuid täna kirjutan laua taga. Te ei arva ära, mis minu ees on. Aga ma aitan Teid, otse mu kirjapaberist ülevalpool on tikutoos, sellest veel üleval on 2 läpaka mälumoodulit. Nendest vasakul on läpaka emaplaat, sellest allpool on CPU ja GPU jahutussüsteem, ning mu kirjablokist paremal on Evelini läpaka ventilaator, mis sai asendatud, kuna on kulunud. Veel on sellel laual Wi-Fi ruuter, juhtmeta hiir, juhtmega hiir, kõlar, läpaka pult, plaaditorn, jalgratta esi-kui tagalamp, vana rahakott ja internetikaablid.Muidugi ka mu kohvikruus. Ahjaal teises toas mängib eurodance raadio.
Mis kuupäev täna üldse on? Oot, 8-s vist. Noh pärast lsian lehenurka ka märke. Sõidan täna jälle Tartu.
Ma palun Teil vastata küsimusele.
"Mu blogi, miks loed seda?"
"

___________________________________


Päevi on möödunud hulgim nagu ka sündmuseid. Too pühapäev oli mul suht unetu, kuna läpaka tegemine võttis rohkem aega kui arvasin. Hommikul kella 6 paiku suikusin tugitoolis unne mõneks hetkeks. Sain siiski oma töö suht tehtud, kuigi jah, palju jäi tegemata, kuna oli koju vaja minna. Nimelt oli pühap. õhtul olnud torm, mis lükkas ümber valgustuseposti, mis napilt riivas vaid mu autot. (Pildid on ka). Sellessuhtes vedas mul. Ahjaa, seoses tormiga veel niipalju, et sel hetkel kui asi algas olin mina Turu juures oleval sillal ja nautisin neid tuuleiile, samas, kui paljud seisid ja hoidsid kinni, mina jalutasin.

Nii, esmasp.
Helenaga saabusime Põltsamaale.
Hmm, ma ei mäletagi mida ma tegin tol päeval, midagi nagu tegin, kuid täpselt ei mäleta. :D (Seniilseks hakkan jääma juba)

Teisipäev möödus reisitähe all. Käisime Türil ja selle lähiümbruses, kuna oli vaja viia paar eset Türile.

MA ei viitsi päevade lõikes kirjutada väga. Igastahes niipalju veel lisan, et kolmap. sai tegeletud puude langetamisega, okshaaval.

Seoses Türiga, see on ilmselt mu tulevane elupaiks järgnevaks 2,6 aastaks, nimelt täna, 12.08, andsin oma paberid sisse, et õppida autotehnikuks. Teine valik jäi ärikorralduse peale. Igastahes, mina olen huvitatud sellest asjast, ma tahan viimaks näidata, et mina oskan ka midagi peale arvutite. Ja üldse, mind on alati autod huvitanud, kahjuks pole ma osanud nendega peale sõitmise teha.
Igastahes, nüüd on asjad nii.

Üldiselt, nüüd peaks olema kõik, vähemalt hetkeks.