Nõnda algas täna üks kirjake, mis oli potsatanud mu üürikorteri postkasti. Selles kirjas leidus hüpermega uuema tehnoloogia saavutus, Eurokalkulaator. Mitte keegi teine ei suudaks sellist tehnoloogilist saavutust nõnda laialdaselt turustada, kui Eesti Vabariigi Rahandusministeerium. Kui mitu miljonit läks maksma taaskordne kasutu agrebuutika, mis ilmselt mõne nädala möödudes leiab tee lauasahtli, halvemal juhul prügikasti, valesse konteinerisse. Sest Eesti riik on nagu meie prügipoliitika, asjad tuleb sorteerida, et siis tuleks suur prügiauto mis tõmbaks kõik sodi taas ühte suurde kasti ja suruks kokku. Ehk ühesõnaga, sorteerime me palju me tahame seda prügi, kõik jõuab ikka ühte ja samasse prügilasse ja kuhja. Sama on Euroga. Eesti pank kinnitas kursiks 15.6466 Krooni ühe Euro kohta. See on arulage, sest tänaseks päevaks on Euro kurss langenud juba 15,6455. Aga tõeline küsimus seisneb selles, kui Euro ei suuda taluda väikseid muutusi, kuidas annab see mele stabiilsuse. Eesti riik on hämmastav, majanduskasv on peatunud, kõik räägivad MASU-st, ometigi kulud ja tulud kasvavad. Kuidas on see võimalik. Hinnatõusud on pidurdamatud. Ausa hinnastamise lepe on kõigest JOKK kontrakt. Meile valetatakse silma, suhu ja kurat teab kuhu veel. Hinnad tõusid pärast selle sildi külgekleepimist veelgi, 4% oli vist üldine protsent. Euro hinda ei tõsta, see tähendab, et tõstame enne. Ja mitte vähe. Nimelt masuajal on hinand enam tõusnud kui majandusbuumi/kinnisvarabuumi ajal. Ja see on täiesti ebaloogiline. Ja veel üks küsimus, kudais on suutnud Norra ja Rootsi enda valuutaga elada ära nõnda, et meie riigist soovitakse minna elama sinna? Kas tõesti on põhjuseks meie riigi väike toodang, töökohtade vähesus? Nimelt näitas töötuse tase kõigest paar kuud tagasi hullumeelseid numbreid, 100 000 töötut. Ja nüüdseks on see number ligi 30 000 võrra vähenenud. Kuhu kadusid kõik need töötud? Rahvale näidatakse ilusaid numbreid, kuid ühe enam reklaamitakse erinevad toiduabi vahendeid elatuspiirist allpool elavatele peredele/inimestele. Kõik see sunnib minu kui tõelise skeptiku mõtlema, et tegelikult on asjad hullemini, kuid keegi paneb selle valuutamuutusega päris kenad kopikad oma tasku, mis muul põhjusel aetakse taga seda saatanat nimega Euro.
(See tekst on veel poolik)
