See pole küll rattaretk, kuid kirjutan siiski, sest ise pole ratast bussiga varem nõnda teise linna viinud ja ei osanud oodata, et kas bussijuht nõustub või ei.
Jalgratas pole siiski ju kõige tavalisem bpagas ilmselt bussi panipaigas. Meeldiv öelda, et bussijuht oli vastutulelik. Sain jagratta kenasti peale ja sõit Tartusse algas.
Tartus võtsin ratta, kott selga ja ühikasse pedaalima. Siis meenus mulle linna suurim miinus jagrattal kulgedes, see meeletu tolm ja must õhk. Õigemini lendas lärakatena näkku. See tähendab, et lähipäevil uurima mis rattarajad ümbruses on ja üldse, mida huvitavad siin ümbruses leidub. Avastan äkki veel mõne huvitava paiga, mida kunagi hiljem taas külastada.
Mõtlesin täna, et mis asju peaks endale näksimiseks võtma, kui sõita kavatsen, leidsin, et rosinad peaksid olema hea valik, kuna looduslik suhkur ja pealegi on mugavalt taskusse või kuhugi mujale ladustatavad.
Hoiavad vaimu ka keha virkas seisundis. Linnas on vja siiski väga palju tähelepanu. Nagu ka maanteel. rattarajad meidi mugavamad, seal vähem liiklejaid, kes oleksid nii ohtlikud kui autod.
Soovin edu kõigile kaasratturitele. Peas küpseb üks idee, millest räägin, kui asi teostatud.
Päikselist kevadet ning nael kummi!
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar