Peab mainima, et ma ei suuda kohe kuidagi end sundida aegajalt siia poste tegema.
Ikka ja jälle leian mingi muu tegevuse ja ei jõua sulel sabast kinni haarata. Peaks seda muutma. Vahel ühikas ehk tekib vaba momenti, et kirjutada ja uusi ideid paberile panna. Aga lubadusi ma ei anna.
Elu veereb oma rada. Ja kõike ette me ei näe. Ja kõike ei kavatse ma mingil juhul siia kirjutada. Mu elu pole raamat, mida iga soovija saab laenutada. Mu elu on pigem rahvajutt, mis rändab edasi vaid otse minult kuuldu põhjal. Muidugi, ma võin mõned oma elu seigad siia kirjutada.
Detailidesse ma ei lasku, kuid ütleme, et viimasest postist alates on muutunud väga palju. Elu on läinud ülesmäge kui ka allamäge. Eks nii see olema peab. Sest tipust pole ju muud teed kui alla. Seetõttu pole ma eales soovinud olla tipus. Mulle ei meeldi kukkumised. Pigem sõidan mööda mägiseid Lõuna-Eesti teid.
Ärge ootama jääge, pikk ootamine võib olla järgmise lookeseni.
Raivo.
