Raivo täiendus

Tervitused teispoolsusest kuhu mu väike kirjatüki blogi aegajalt satub.

Mina üritan kirjutada ma ei tea millest aegajalt.
Üldiselt ma enda elust ei kirjuta. Leian, et see pole oluline mu blogi seisukohalt.
Pigem üritasin/üritan hoida seda kui arvamusblogi.
Või raamatublogi.

Aga eks sekka ilmub ka muud.

Kahjuks pole ma siiani suutnud siia lisada juttu AK47 raamatu kohta. Pean tunnistama, et see raamat oli päris hea. Kahjuks jah, ma ei suuda end sundida või mul pole himu kirjutada selle raamatu kokkuvõtet siia . Ilmselt pole enam seda tuhinat nagu varem, et võtan kätte ja kirjutan. Pigem on see, et ma olen rohkem paberile kirjutama harjunud. Paberiga on hea see, et põletad selle ära ja kogu see on kadunud, mis sinna talletatud oli. Eks mõne kirjatükiga ongi nii parem. Minevik jääb siis minevikku, aga blogid ei kustu.

Ütleme siis nii, et juhul kui tuhin tuleb, siis ma kirjutan siia ka. Kuigi kahtlen, et mul niipea aega tekib.

Aga kes iganes seda loeb, võiks ka teada anda, siis oskan ehk rohkem end sundida või tekib himu kirjutada enam.

Seniks, lumerohkeid hommikuid.

Niih.. üritaks nüüd midagi kirjutada ka üle pikapika aja..
Ausaltöeldes ma ei mäletagi, millal ma viimati siia postitasin :D . Blogimine on mul jäänud unarusse :) . Eks oligi viimane aeg . :D
Aega on läinud mööda palju. Sündmusi on olnud palju. Ilmselgelt ma ei hakka kõike siia ülesse kirjutama.. mõned asjad on lihtsalt sellised, millest ma ei tahaks, et keegi teaks..ega saakski teada..
No ma arvan, et see on suht enamus mu tuttavatele teada, et septembris ma vist veetsin aega rohkem haiglas, kui kodus või üldse kuskil mujal :D .
Sai siis üks kasutu "asi" eemaldatud minu sees, kui nii võib öelda :) . A see oli juba suht kuuaega tagasi. Küll ikka aeg lendab kahtlaselt kiiresti.. lausa hirmutav.. jah.. tunnen end vanana iga kord, kui seda lauset mainin.
Mis siis veel.. õpin endiselt Ärikorraldust.. 2.kursus, viimane kursus.. koos minuga on kokku 3 tükki, kes siis nö. püsivalt on kohal.. 2 tk. on sellised kahtlased.. üks on nagu kuuvarjutus, teine on minu andmetel individuaalsel õppel. Ahjaa, üks noormees peaks ka olema, aga ta akadeemilisel puhkusel. Võimalik, et lõpetamisel siis näeb seda noormeest äkki ka lõpuks :) . Me kõik kindlasti väga ootame elevusega :D .
Siis.. Raivoga täitus meil augustis 2 aastat. Täitsa imelik.. igakord on tunne, nagu oleks rohkem aastaid.. aga on alles 2a. Aga ma olen õnnelik, et me ikka koos oleme :) .
Oeh.. ma ei teagi mis veel kirjutada..
Ahjaa, koolinädalatel pesitsen ma Paide UUES ühikas. :D . See on nagu wao. Ainult lauad on toast puudu, muu on suht tip-top ;) .
Ma tõesti loodan, et jään üksi tuppa, sest ma nii mõnnalt harjunud juba :D .
Sest kui keegi peaks mu toakaaslaseks tulema, siis sorry, ma söön ta sealt varsti välja (a) :D . Ei tglt..nii hullpole. .
Eelmine nädal oligi selline olukord, kus pidime et äärepealt hakkama kolima.. kolmandalt teisele..
Oiii me olime vihased boksikaaslasega.. Mismõttes nagu?????
Mina küll mingi pk järgse tibiga/ussiga ei taha ühte tuppa.. see ei oleks üldse tore olnud.
Aga õnneks õhtul siis saime rõõmustava uudise.. ei peagi meie kolima.. wohoo :D .
Vot.. see oli selline väike vahepala..

Hmm.. egas midagi vist rohkem ei olegi kirjata siia praegu... eks kui midagi meelde tuleb, siis täiustan..

Ilm on ka vastikult sombune.. aga pean välja minema..

Aga olge siis kõik ikka sama tublid edasi.. ja ärge haigeks ometi jääge ;) :) .

E.

Varjusurmad on lahedad

Peab mainima, et ma ei suuda kohe kuidagi end sundida aegajalt siia poste tegema.
Ikka ja jälle leian mingi muu tegevuse ja ei jõua sulel sabast kinni haarata. Peaks seda muutma. Vahel ühikas ehk tekib vaba momenti, et kirjutada ja uusi ideid paberile panna. Aga lubadusi ma ei anna.

Elu veereb oma rada. Ja kõike ette me ei näe. Ja kõike ei kavatse ma mingil juhul siia kirjutada. Mu elu pole raamat, mida iga soovija saab laenutada. Mu elu on pigem rahvajutt, mis rändab edasi vaid otse minult kuuldu põhjal. Muidugi, ma võin mõned oma elu seigad siia kirjutada.


Detailidesse ma ei lasku, kuid ütleme, et viimasest postist alates on muutunud väga palju. Elu on läinud ülesmäge kui ka allamäge. Eks nii see olema peab. Sest tipust pole ju muud teed kui alla. Seetõttu pole ma eales soovinud olla tipus. Mulle ei meeldi kukkumised. Pigem sõidan mööda mägiseid Lõuna-Eesti teid.

Ärge ootama jääge, pikk ootamine võib olla järgmise lookeseni.
Raivo.

"Õuduste kiiver" - Viktor Pelevin (Theseuse ja Minotauruse müüt)

Taaskord mööda raamatupoodi kolades juhtusin sellise raamatu peale. Olin kunagi juba netipoest märganud seda.

Lõik raamatukaanelt.
" Viktor Pelevin kirjutab ümber Theseuse ja Minotauruse müüdi ja keerab sellega pahupidi kõik arusaamad sellest, milline üks korralik müüt peab välja nägema.

Nad ei ole kunagi kohtunud, neile on antud imelikud kasutajanimed. Nad asuvad ühesugustes tubades, kust avanevad välja erinevad vaated. Nad on laskunud väljapääsmatusse vestlusesse, mida kontrollib Õudusekiiver. Selle kandjat nimetavad nad Asteriskiks, kes on head ja kurja valitsev jõud. Theseus seevastu on alati kättesaamatu.

"Õudusekiivri" struktuur meenutab 21. sajandil juurdunud suhtlusviisi - interneti logifaili. Samas on raamat läbi põimunud klassikalisest mütoloogiast pärit tegelastest ja lugudest. See on uurimus labürindist, kus Theseus ja Minotauruse müüt leiab täiesti uue kuju. Just nii nagu sobib ajastule, mil informatsiooni on üleliia, aga tõeline teadmine jääb lõpuks ikkagi kättesaamatuks."

Üks väljavõte raammatust.

Monstradamus
" Nüüd on see kahe teraga kirves ukse peal. Kreeka keeles kõlab see labros. Sellest tuleb sõna labürint, koht, kus Minotaurus elas. Ühtede andmete kohaselt oli see kaunis loss paljude koridoride ja tubadega, teiste kohaselt hargnev haisev koobas, kus valitses igavene pimedus. Võimalik on ka see, et mitmete kultuuride esindajail kujunesid erinevad ettekujutused ühest ja samast paigast."
Lk 43



See raamat on küllaltki huvitav lugeda, just selle ülesehituse tõttu.
Mina, kes tavaliselt loen päris sündmustest rääkivaid raamatuid on selline vana müüdi uusversioon küllalt erinev. Hoopis teine lugemiselamus.

Raamat on 240 leheline umbes. Lehenumbrid lakkavad 239 numbriga. Ma üle lugeda ei viitsi. :)

Igastahes, raamat, mille mõttest ehk alati aru ei saagi. Ehk peaksin lihtsalt uuesti lugema. Kui mõnel tuttaval soov seda raamatut lugeda, võin laenata. Andke vaid teada.

Jah, ma ei oska seda raamatut väga hästi kirjeldada, kuna mind vaimustavad teistsorti raamatud.
Järgmisena üritan siia lisada raamatu AK47-st.