Mõtlesin , et kirjutan midagi. Või noh, üritan vähemalt.
Viimaselajal olen pmst niisama, koolis käinud. Nädalavahetuse (4-6.02) olin Raivo juures. Pühapäeva varavarahommikul otsustasin, et nüüd on just õige aeg veidikese haigeks jääda. Hetkeks oli 37,5 palavik, aga tunne oli küll, et oleks olnu rohkem . Tänu sellele, jäi uisutamine katki. Juhul kui ma poleks märku andnud, et mul veidike sant olla, siis oleks see uisutamine ehk korda läinud. Aga eks järgmine kord olen siis targem :) .
Koju ma oleks ka suurepäraselt Ise jõudnud, aga tänud siiski Mariusele , et ta viitsis tallinna bussijaama vastu tulla ja mind marsapeatusesse saata ja veel oodata kuni marsa jõuab. Ja tänud Raivole muretsemise eest :D . See on puhtalt minu süü, et see väike palavik tuli :) .
Aga see selleks.
Esmaspäeval algas kool. Koolis olid mu kaks parimat sõpra veepudel ja valuvaigistid.
Teisip. oli enamvähem katastroof päev. Meie klass sai järjekordse jama endale kaela. See on seoses ühiskonnaga. Ja pikemalt ma sellel ei peatuks, sest muidu hakkavad koledad sõnad siit tulema ;) . Lihtsalt lisan veel et homme on see põrgu ühiskonna tund, ja mina ei julge sinna minna, aga siiski lähen. Ma olen 98% kindel, et meil kõigil sõimatakse näod täis. Lähen surmahirmus sinna. värisedes.
Ma kuulen (peaaegu) iga päev sõimamist ja sõimu ja minul saab sellest varsti siiber. Seoses sõimuga on mul komme, et mul keeratakse veekraanid lahti st. hakkan nutma. Siis see peaks minuarust õpetama, et : Evelin, ei tohi nutta! :) ole tugev. lihtsalt neela alla kõik see ja liigu edasi. Aga lihtsalt ,mul on hell hing ja ma olen kerge nutma hakkama :) . Ehk mul õnnestub ennast parandada sellesosas.
Kolmapäeval midagi drastilist vist ei juhtunudki.
Täna, neljapäeval oli raamatuvastamine . see läks mul edukalt. õnneks. vähemalt midagigi head nende koolipäevade jooksul.
Homme juba reede.
Ja järgmine nädal võiks sama kiiresti minna.
Et see järgmine reede ka kiiremini tuleks.
Ilm on ilus täna. Ja see ongi kõige parem.
Evelin
