Tere, ma olen Evelin ja mul on tähelepanuvajadus. 

Ehk siis kirjutaks midagi asjalikku äkki?

Nagu teada, olen siis praktikal. Tallinnas. Ravimifirmas, assistent :) .
Firma nimi on: Sanofi.
Vahest on tundunud, et mõni kuuleb sellest essat korda,
imelik on vahest telefonis inimesele, kes ei saanud aru, et "oot...mis nimi see oligi??!",  öelda täht-tähe haaval see sõna :D :D .
Nagu.. S-A-N-O-F-I. See on imelik.. :D . Eriti veel kui küsitakse takka-tippu.. "Aa, "S" oli alguses jah?" 
Siis on küll nagu.. OMG.. :D *facepalm* .

Olen seal veel alla kuu aja.
Siis hakkab hullumaja pihta ;) .
Juba hetkel tegelt juba on..

Teatud inimene vist arvab, et ma suudan mitme asjaga korraga tegeleda..

No palun vabandust tõesti.. olen vist ja lollakas, et ma ei suuda eriti saja asjaga korraga tegeleda..


EHK siis..
tegelen hetkel praktikal Töötamisega(ei, ma ei istu 8h arvuti tagaja ei kiiguta toolipeal jalga, ma näen VAEVA, higi, verd ja pisaraid nagu öeldakse.. )+ lõputöö viimase lihvimisega+ töö otsimisega+ praktikaaruande koostamisega.

Vabandust tõesti, et töö otsimine on Natuke tahaplaanile jäänud..
Ma Tahan tööd leida oma tulevases elukohas. Aga see ei ole ju lihtne üldse.. :( Et voh, kohe lähen..
See lihtsalt ajab närvi mustaks..

Muidugi täna nägin ühte asja veel (ausõna, kogematta), mis ausalt pani lausa hinge kinni.. lihtsalt konkreetselt tundsin, kuidas hingata on raske..
Ei olegi sõnu kohe.. Aga polegi tähtis..


Ahjaa... olin tubli ja käisin laupäeval SEB Maijooksul.. kõndimas 7 km.. :)

Sain hakkama, see on kõige tähtsam.. sest ma tean, kui üüratult palju on neid inimesi, kes ei usu minusse.. seega, pean end veelgi rohkem tõestama.

Kuigi jah.. seal käimisel tekkis mingi 3-4 kilomeetril selline surnud punkt..
Lihtsalt tundsin, ma enam ei jaksa.. nii palju on veel ees, mu jalad valutavad, palav on. Ühesõnaga.. oli soov alla anda..
Aga seda ma ei teinud.. leidsin jõu ja kõndisin eduka lõpuni..
Isegi üllatusin, et lõpp nii kiiresti kätte jõudis.
Igastahes.. ma olen rahul, et selle ära tegin..
Nüüd on igastahes plaan hakata rohkem ratta seljas väntama ja võtta plaani järgmine aasta osaleda mõnel rattarallil või matkal.
Jah.. minu jalgadest veel..
Kui paar nädalat tagasi kurdsin, et mul on jalad krampis ja kõndisin nagu 70-aastane.
*Selgitus: Kõnnin pm igapäev maha ca. 3 km. * (see on siis rongist tööle- töölt rongile ja omakorda veel koju , ja nii hommikul ja õhtul).*
Laupäeval ja Pühapäeval ma vaevlesin pm kannatamatu põlvevalu käes.. no üldse ei saanud olla..

Aga nüüüd..
Mu jalad ei valuta enam..
Ma ei tea, kuidas see võimalik on :D .
Aga see on niiiiiiiiii hea tunne..
Jalad ei valuta, ei ole krampis egamidagisellist...
Super.

Aga aitab mu jalgade kohta plätramisest.. :D :D
Kisub imelikuks.


Ega tegelt vist rohkem ei olegi midagi uut..
Ooooootan Reedet :)


Eks millalgi jälle kirjutan. ;)
Olge tublid ja ärge haigeks jääge :) (jah. praegu on täitsa võimalik haigeks veel jäääda ;))

E.